Lubage esitleda: tiir

Nonii, I'm back in business - Tallinnas käidud ja sügis planeeritud. Nüüd võibki naasta normaalse töörütmi juurde. Tööl on muide põhilised kaks tunnet, mis aeg-ajalt ikka ette tulevad. Esiteks inglise keeli insufficiency ehk eesti keeles midagi ebapiisavuse kanti. Ehk teed nii palju kui jaksad, aga ikka on omaarust kehvasti või vähe. Kui vahel isegi on hästi, siis oleks seda vaja topelt rohkem.

Teine peamine tunne väljendub näiteks sõnadega "ma olen seda sulle juba viis korda öelnud" või "saatsin sulle sel teemal meili juba kaks nädalat tagasi" või ka "kurat, siin oli ju kirjas, et ÄRA SAADA SEDA VERSIOONI KLIENDILE". Ootad inimestelt üht, aga välja tuleb teine, see kehvem variant. Ja et mõned inimesed ei muutu kunagi. Isegi peale mitmendat kokkulepet teevad nad ikka nii, nagu ei pidanud. Seda võib nimetada ka peaga vastu seina jooksmiseks.

Aga nüüd teise teema juurde ehk pildid vol 2 Porkkalast. Peaesinejaks on seekord jõgitiir (kes vastupidiselt nimele elab nii mererannikul kui siseveejärvede ääres).

Pilotaaž






Poseerimas


Ja siis midagi romantilist. Esiteks püütakse kinni kala:


Siis laskutakse see nokas rannakaljule:






Ja peagi saabub kohale elukaaslane, proua tiir:


Kallis, ma tõin sulle midagi maitsvat:


Oo, nämm:


Ja läinud ta ongi:


Ja lõppu veel graatsilisi lennuharjutusi: