Olen jälle läbi saanud kaks "Minu ..." sarja raamatut. Kuna "Minu Nepaal" mulle viimati väga sügavat muljet avaldas, siis hankisin seekord omaarust midagi samasuunalist - "Minu Mongoolia" ja "Minu Maroko".
Alustan paremast. Roy Strideri "Minu Mongoolia" oli kaasatõmbav raamat. Ma ei suutnud seda ühe hooga läbi lugeda, seda oleks olnud liiga palju. Sellist teksti ei suuda korralikult käsitleda, kui seda ei tee juppide kaupa. Mitte et see oleks keeruline olnud - vastupidi, raamat on väga ladusalt kirjutatud, ent samuti väga sügavate ja isiklike tunnetega laetud. Lugesin mõnikümmend lehekülge ja siis lasin mõtetel natuke seedida. Ei raatsinud korraga rohkem.
Mongoolia on siinkohal taust palju isiklikumatele sündmustele. Seda tausta on kirjeldatud ausalt, liialt kiitmata või laitmata; pole üritatud tõmmata paralleele mujal nähtu või kogetuga. Kuid teine, hoopis suurem reis toimub autori sisemuses, ning see ongi selle raamatu tõeline väärtus. Kas ka sel reisil kohale jõutakse või ei - eks see jääb kõigil ise lugeda ja mõelda.
Järgmisena kätte võetud "Minu Maroko" tundus peale nii isiklikku ja avameelset kirjeldust hoopis külmema ja kaalutlevama tekstina. Peaosas oli islamiusk ja kõik muu toimus selle ümber või isegi selle tõttu. Siin raamatus ennast samamoodi ei avatud, pigem mõtiskleti rohkem usulistel teemadel. Seda peab siiski tõdema, et Marokost jäi meeldiv ja positiivne mulje. Näiteks kohalike igapäevane viis oma jõukust vaesematele jagada on märkimisväärne.
Teisest küljest pean imestama selle üle, et esmalt autor kritiseerib Lääne maailma seetõttu, et me näeme moslemeid stereotüüpsete terroristidena ning seejärel teeb ise kõvakäelisi ja negatiivseid üldistusi eestlaste kohta. Mulle see ei istunud ja ka raamat jäi üldiselt võõraks. Lihtsalt ei tundnud teema või autoriga mingit isiklikku sidet.
Olen seni juba hankinud endale kümme sarja raamatut ning kui juba midagi koguma hakata, siis tuleb see ka lõpuni viia. Eks näis, millised maad ja seiklused järgmiseks raamaturiiulile ilmuvad ...
6 kommentaari:
Tubli tüdruk..mul kahjuks töö tapab, kuigi "Julie&Julia" vaikselt ikka edeneb:)
Töö siin ka pinnuks silmas, aga raamatud ongi sellest mõnus puhkus.
Vaatasin muide Julie&Julia filmi lõpuks, täitsa meeldis.
Ma püüan järgmine ndl aja maha võtta ja puhata natuke..muud moodi enam ei jõua
Võtad puhkust?
Ilm on ka külm ja mõttetu, ei näita üldse märki talve lõpust. See ei aita üldse asjale kaasa.
Sain 2 vaba päeva selle meediateoga jauramise eest, mis ongi suure väsimuse põhjuseks..ja kui lätlased midagi ära ei riku siis lihtsalt kasutan need ära..
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar