Suvised õied

Suvi ja rohelus on saabunud - ja ilmselt homsest saab see lõbu otsa ning läheb jälle külmaks :)
Meil on olnud toas ligi 30 kraadi ja kassid (ja ka inimesed) olnud väga koomas:



Siiski miskit olen suutnud palavusest hoolimata korda saata. Laupäeval käisime paar tundi kirbukal müümas, kuni nahk päikesekaitsekreemist hoolimata punetama hakkas. Päris kenasti saime kraamist lahti, arvestades sellega, et rahvast käis sel müügikohal suhteliselt vähe. Aga tagasi tõime siiski ka meeletu hunniku! Nüüd olen kahevahel, kas viin järelejäänud kraami nädalaks endise kolleegi kirbukale või tassin need otse taaskasutusse. Hmm.

Ka lillede ja taimede osas olen aktiveerunud ning teinud ühe tripi aiandisse. Pelargoonid, tomatitaimed, petuuniad - ma ei suuda neile vastu seista.
Sel aastal hankisin mõned kahevärvilised pelargoonid ning neile kaaslasteks mõned roosad isendid:





Imepärane on see, et mõlemad talve garaažis veetnud elulõngad on veel elus: teine küll kiduram, aga teisel on juba mõned kenad õienupud avanenud:



Sättisin elulõngad ja tomatid maja lääneseinale, see on soe ja suhteliselt tuulevaikne koht:



Maja ees on aga kaks imeilusat kingituseks saadud lille. Amplis on esimesest rahesajust kenasti toibunud ja reipalt kasvama läinud südajas suutera (ma loodan, et nimi sai õigesti kirja :))



Suures lillepotis õitseb siniroheliste õitega imekaunis hortensia:



Ja tundub, et ka sel suvel saab suvikõrvitsaid süüa! Panin seekord kaks seemet idanema, üks on nö tavaline roheline suvikõrvits ja teine kollast värvi sort. Mõlemad on lehed mullast välja pistnud, jee!



Lõpetuseks paar pilti nädalatagusest vaatest. Suvi on ilus!

Soojad ilmad - head mõtted

Ma ei tea, kas põhjuseks on soojad ilmad või üleüldine valguse lisandumine, aga tundub, et pea on igasugu plaane ja mõtteid täis.

Viimaks ometi saime tulevase terrassi plaanidega ühele poole, nüüd on paigas, kuhu ja mismoodi selle ehitame. Sama hooga sai ka pilt õuekujunduse osas tiba selgemaks: kuhu tulevad teerajad ja kuhu lillepeenrad, nüüd tuleb ainult see aeg leida, et kõik teoks teha. Terrassi teema jääb muidugi juulikuusse, aga muud tööd on juba igati ajakohased.

Tulevaks nädalavahetuseks tekitasin endale samuti graafiku. Plaanin nimelt Koristuspäeval osaleda ehk siis täpsemalt riideid, kingi, nõusid ja muud nipet-näpet kirbukale müüma minna. Pole kunagi käinud, vaatab, mis nalja saama hakkab ja kas rahvast ka üldse kohale ilmub. Olen siin tõhusalt kraaminud ja sorteerinud ja terve hunniku asju laupäevaks ära pakkinud. Üritan panna väga soodukad hinnad ja loodetavasti kõigest lahti saada. Kui mitte, siis tuleb taaskasutusse viia.

Tööd on ka jalaga segada, aga õnneks olen veel kuidagi heal lainel ja tahan innukalt otsi kokku tõmmata ja kenasti kõigega ühele poole saada. Vaatame, kui kaua seda inspiratsiooni jätkub :)

Ilusat ilma ja tegusat kevadet kõigile!

Muudatuste maikuu

Suvesoojus üllatas meeldivalt. Peale külma ja vihmast maikuu esimest poolt on see väga teretulnud muutus. Kehvade ilmade tõttu olin täiesti ära unustanud kõiksugu aiatööd. Olen näiteks külvide ja lehtede koristamisega täiesti hilja peale jäänud. Täna sai seda õnneks pisut tasa tehtud.

Mai algus on olnud tegemist täis, ka seetõttu pole olnud aega kodule keskenduda. Üks suuremat sorti muudatus ootab mind ees, nimelt leidsin lõpuks ometi uue töökoha, kuhu peale pikka protsessi valituks osutusin. Olen mõelnud töökoha vahetuse peale nüüd vist juba aasta ja selle aasta algul julgesin selle mõtte ka välja öelda - nii endale kui ka teistele. Lõpuks õnnestus uus ja huvitav koht leida ja tõesti loodan, et see pakub uusi väljakutseid ja arenemisvõimalusi. Siirdun väikesest firmast väga suurde organisatsiooni, mis on omamoodi keeruline, aga toob kindlasti kaasa palju laiemad võimalused kasutada oma oskusi ja kogemusi täiesti erinevate projektide kallal.

Mai algul sai täis kuus aastat praeguses kohas ja need on olnud kohati rasked, aga samas ka ägedad aastad. Ja kõik need toredad kolleegid, kellega pean kolme nädala pärast hüvasti jätma... Aga eks elu läheb edasi! 

Meeldivatele uudistele vastukaaluks ka midagi teistsugust. Nimelt oleme vahepeal tegelenud kasside terviseprobleemidega. Kõik kolm käisid kenasti vaktsineerimisel, kus iga-aastase kontrolli käigus leiti Naukkult meeletu kogus hambakivi. Igemed olid samuti põletikulised, nii et viisime Naukku koheselt uuesti arstile, kus hambakivi narkoosis eemaldati ning hammastest röntgen tehti. Suu on kahjuks kassil kehvas seisus, tal on veel kuus eemaldamist nõudvat hammast ning mingisugune lõualuu harvenemine. Karm lugu, sest kuna Naukku väldib inimesi, on tema hammaste olukord olnud meile täiesti tundmatu. Ja kui internetist leitud kasside hammaste lood paika peavad, siis ilmselt esinebki neil vahel mingit kummalist hammaste seestpoolt sööbimist, mis on küllaltki salakaval haigus. Ma ei ole muidugi kindel, kas Naukku puhul oli ka sellega tegemist. Igatahes peame pisikese veel kord arstile viima, et haiged hambad eemaldada. Minu esimene küsimus oli, et kuidas ta pärast seda sööb, aga see ei ole ilmselt üldse mingi probleem.

Samasugune hambakivi eemaldamine (küll mitte nii kaugele edenenud, kuid siiski poole aasta sees vajalik protseduur) ootab ees ka Laku. Peemotil polevat väga hullu, nii et võib-olla ootame temaga veel pisut. Samas hammaste röntgen oleks seeniorkassidele mõistlik teha, nii et eks me võtame selle ikka millalgi ette.

Kõikide nende heade ja halbade uudiste järel oli äärmiselt hea võtta aeg maha ja teoks teha varakevadel broneeritud reis Londonisse. Veetsime seal neli päeva, nautisime uut ümbruskonda ja vähemalt mina unustasin hetkeks kõik argimured. London oli suurepärane! Me jõudsime tutvuda murdosaga linnast, aga milline see killuke oli! Kõrvuti vana ja uus, traditsioonid ja trendid, multikultuursus ja briti stereotüübid, kuninglikud pargid ja ehitised ning tänavatel ööd veetvad kodutud.
Peale Nizzat oli mul hetkeks tunne, et ei jaksa enam puhkust linnas, tahaks pigem ilusat loodust ja maastikke, aga London muutis mu arvamust. On siiski olemas selliseid linnu (näiteks London ja Amsterdam), kus ma suudan ennast elamas kujutada. Mitte, et see nüüd oleks hea turismisihtkoha kriteerium.

Üritan Londoni pilte ja reisijuttu varsti blogisse saada - kindlasti jälle mitmes osas, sest lühidalt ma ju teha ei oska.

Nizza reisi viimane osa: Parc Phoenix

Märkasin, et olen kogemata unustanud kirjutada meie Nizza-reisi viimasest päevast ja Parc Phoenixi külastusest. Meie lend väljus õhtul, nii et hommikul pakkisime kohvrid kokku, viisime pagasihoidu ja suundusime päeva veetma kohalikku botaanikaaeda.

Parc Phoenix asus päris lennujaama lähedal. Kindlasti oleks tubli turistina sinna ka mööda rannapromenaadi jalutades kohale jõudnud, aga meie säästsime energiat pargis ringikondamiseks ning hüppasime hoopis kohaliku bussi peale. Ütleme nii, et see oleks võinud pisut vähem täis olla, aga kohale me jõudsime.

Botaanikaaed oli jaotatud erinevatesse tsoonidesse. Oli väike laste loomaaia moodi ala, suur kasvuhoone erinevate maade ja kliimade taimede jaoks, mõned linnud-loomad ning suur tiik.

Esimene peatuspunkt oli kohe laste loomaaia juures, kus merisead ja jänesed ringi askeldasid.
Tupsud:







Botaanikaaias tatsas vabalt ringi suur kalkun, kes minuarust vahel oma õõtsuva kõnnakuga lausa hirmutav välja nägi:





Pidasime aias väikse puhke- ja söögipausi ja jälgisime laudade vahel vabalt jalutavaid paabulinde, kes aktiivselt proovisid ka miskit söögipoolist kätte saada.





Muidugi olid kohvikupinkidel kohal ka varblased ning maas puhkasid tuvid:





Suures kasvuhoones oli imelisi õisi:









Kasvuhoones oli ka pisike akvaariumi-terraariumi-osakond kalade ja mõne ämblikuga:







Kui ma ei eksi, siis see on see kala, kes multikas Finding Nemo hästi palju seletas:



Pisut kunstilisem vaade (ja helendavad vuntsid):



Need ei ole eriti minu lemmikud:



Huvitavaid taimi ja lillepeenraid jagus samuti, kuid tundub, et erksas päikesevalguses on kõik üldpildid liiga kontrastsed ja ei anna õiget elamust edasi. Seetõttupakun ainult lähivõtteid:







Mõned kuked patseerisid jälle pargis vabalt ringi:



Stiilne kana:



Pargitiigis oli veelinde ning ka uskumatu kobar kilpkonni:



Parc Phoenix sobis kenasti viimase päeva programmiks, aga spetsiaalselt sinna ei ole minuarust mõtet suunduda. Lilled-linnud-loomad olid muidugi kenad, aga puudu jäi teatud õhustikust, õigest tundest, mida olen tabanud varasematel reisidel nii väiksemates kui suuremates botaanika- ning loomaaedades.

Volber

Selle aasta volber saabus koos kallite külalistega kodumaalt. Meil oli šampust, õhupalle (või tegelikult ainsuses - õhupall), palju jutustamist ja lihtsalt mõnusat koos ajaveetmist.



Külastusele eelnes palju remonti ja koristamist, aga olen veendunud, et me ei oleks pooltki nii efektiivsed ilma selliste tähtaegadeta :)

Täna olen seevastu nautinud tegevusetust. Juba paar nädalat tagasi mainisin Akile, et nüüd mul oleks vaja sellist päeva, kus mitte midagi ei peaks tegema ja poleks vaja isegi mõelda kuhjuvate tööde peale. Lihtsalt selline aus laisklemine, mis ülimalt soodustab uute ideede ja töölehakkamise tunde tekkimist. Nüüd on see hetk, kuniks jälle tuleb argipäev ja planeeritud tegevused.

Vahvad neli puhkepäeva on olnud. Ja järgmiseks värskena uude nädalasse!