Teatan pidulikult, et täna oli esimene selline trennipäev, mil ma jooksin. Mitte muidugi kogu aeg, aga tasapisi. Niikaua kuni pulsimõõtja jälle märku andis, et rahune maha. Ja sain enda üllatuseks isegi rohkem kui viis sammu joosta! Isegi raske ei olnud üldse.
Kokkuvõttes muidugi tuli käimist hulga rohkem kui jooksmist, aga ma tunnen enda üle siiski uhkust. Võib-olla tõesti kannab trenn vilja ja mingisugune vorm hakkab tekkima.
Enda maha rahustamiseks (et nina liiga püsti ei läheks), peab muidugi ausalt ära mainima, et täna tegin kavatsetult lühema trenni, 45 min. Tavaliselt kõnnin umbes 65 min. Samuti annab sügis endast vaikselt märku ja õhk tõmbab jahedamaks. Südasuvises päikeselõõsas viskas juba jalutamine pulsi üles; nüüd tuleb selle ette ikka midagi ka teha.
Praegu on igatahes kaif olek, värskendava duši all käidud ja mõnus pisike rammestus kontides. Ootan juba järgmist korda - täitsa uskumatu! Homme on sulgpall ja sellele lisaks võiks sel nädalal veel paar aktiivsemat liigutust teha.
P.S. Mainisin kunagi Luhatsi blogi ja tema ettevalmistusi triatloniks. Nüüd on siis selge, et inimene suudab!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar