esmaspäev, 31. august 2009

All work and no play makes Maris a dull girl

Viimasel ajal olen põhiliselt jahunud trenniteemadel, aga täna teen siiski erandi. Peale trenni mu elus on ainult üks asi onju ja see on töö..

Täna hakkas mul kergelt hiilima peale selline pisike paanika. Esialgu veel väike sügelev hirm, aga eks ta läheb tasapisi hullemaks ;) Nimelt pean varsti jälle ronima oma mugavustsoonist välja ja tegema kahte asja. Esiteks mulle ei meeldi helistada, eriti veel pooleldi võõrastele tüüpidele; ja teiseks asjade presenteerimine mitmele inimesele ei ole samuti mu lemmiktegevus. Sel nädalal aga ilmselt saan kumbagi maitsta, töö nõuab krt. Helistamine ja ühe töörühma kokkukutsumine on nädala viimaste päevade teema, seega selle peale ma veel ei mõtle. Enne seda on aga üks suur show mu õlul.

Nimelt kolmapäeval toimub minu korraldatud seminar, kuhu saabub umbes 30-35 koostööpartnerite esindajat ja lisaks umbes 5-10 meie oma töötajat. Asi kestab terve päeva. Esinejad on juba ammu kokku kutsutud, teemad paika pandud ja toidud tellitud, sellega enam probleemi pole. Aga õudne on see, et ma pean terve seminari läbi viima! Lausuma algsõnad, esitama lühikese tutvustava prese meie tiimi tööülesannetest ja mis kõige hullem, juhatama terve päeva läbi sisse esinejad. Ma juba mõtlesin, et närvide rahustamiseks teen iga esitaja kohta paar märget paberile, et ma neid asju kohe mitte ära ei unustaks.

Esinemine iseenesest ei ole midagi jubedat, aga nii kui mul sellise natuke tundmatu publiku ees mõni sõna sassi läheb, hakkan higistama ja siis muidugi läheb kõik juba viltu :) Peaks nagu alati meeles pidama, et tuleb rahulikult võtta. Teiseks mu soome keel on selline, et nurgad on siledaks ajatud st et väga rikkalikku kirjakeelt ma ei räägi, vaid pigem sellist parasiitsõnadega kõnekeelt. Ja kui eesti keeles oskasin vähemalt kunagi end kokku võtta ja näiteks parasiitsõnad mõne teatud situatsiooni ajal luku taha panna, siis soome keeles see ei õnnestu. Vähemalt mitte siis, kui räägin kiirelt ja loomulikult. Muidugi kui mõtlema ja jokutama hakata, siis ehk küll, aga no sel juhul ei tule sujuvast kõnest midagi välja.

Aga ma otsustasin juba täna, et räägin seda, mis suust välja tuleb ja loomulik tundub. Tegemist ikkagi osaliselt tuttava publikuga ja pole vaja liiga ametlikult või jäigalt seal tõmmelda. Vot ja homme on mul üleüldse soojendus - pole ammu klientide juures käinud, viimati selline suurem presede sats oli peaaegu aasta tagasi - aga nüüd saab jälle uue uuringupresega otsa lahti teha.

Aga peamine on see, et kui see kamm sel nädalal läbi saab, siis täna nädala pärast olen ma Assooridel! Limpsin kuskil mereäärses kohvikus veini ja naudin puhkust. Muhahhaaa! (Kusjuures nagunii nüüd kui selle mõtte siin välja käisin, tuleb seagripp ja lükkab mind palavikuga voodisse ...)

Kommentaare ei ole: