Jälle üks tavaline nädalavahetus

Eile hommikul paistis päike, mul on lausa tõestusmaterjali piltide näol. Käisime ümbruskonnas jalutamas. Lausa kevadine tunne oli.





See erakordne nähtus möödus siiski kiirelt. Päeval hakkas vihma udutama, nagu oleks mõista antud, et kevademõtteid ei tasu veel mõlgutada.

Õhtul otsustasin jõulumeeleolu luua. Kõigepealt pakkisime lahti plastikkuuse, mis juba mitu aastat on oma kohust täitnud. Selle ehtimine on alati puhas rõõm :)



Päkapikud valvavad riiulil:



Diivanilauale kogusin suuremaid ja väiksemaid küünlaid:



Õues ulus kõva tuul, aga toas oli ahi köetud, kassid magasid ja mina nautisin küünlavalguses kohvi. Täielik idüll!
 
Täna aktiveerusime lõpuks ometi remondi osas. Peaaegu oleks jälle tahtnud edasi lükata, aga leppisime siiski kokku, et teeme kasvõi tunnikese tööd. Alustasime saunast - monteerisime saunalava lahti ja Aki saagis lauad tükkideks - ikkagi hea ahjutäis puitu. Mina korjasin kerisekived kokku. Kokkuvõttes polnudki väga hull, elasime üle :) Aga see on muidugi alles algus..

Nädalavahetusele paneb punkti iseseisvuspäeva vastuvõtt, mida ikka vähemalt poole silmaga tuleb jälgida :)

Jõululebasklemine

Ja lõpuks ometi ongi jõulud käes! Ja varsti juba möödas ka, ütleb minu sarkastiline pool. Jõululaupäeva veetsime Aki vanemate juures, pakuti head-paremat - erinevaid kalasuupisteid, kartulit ja seasinki ning magustoiduks isetehtud tiramisut. Suutsin mingil imekombel isegi söömisega piiri pidada, nii et sellist tüüpilist lõhkemise tunnet ei tulnudki. See on juba päris hea saavutus!

Praegu lebasklen diivanil, muusika mängib vaikselt taustal, kassid magavad - mõnus rahulik olek. Eriti kuna kõht on täis, sõime ahjulammast ja mul on soojenduseks villased sokid ja kingituseks saadud Aarikka villane põhjapõdramotiiviga tekk, mis lõhnab natuke lamba järgi :)

Hommikul tegime 1 - 0 piparkoogitaignale, tervelt kaks pakki sai ära tehtud. Ma ei tea, miks meil üldse seda tainast nii palju oli.. Nüüd on köögis kõik kohad piparkooke täis. Aga need õnneks pahaks ei lähe :) Mingil hetkel hakkan veel homseks üht magusat üllatust küpsetama, aga enne seda lebotan veel tibakese. Ah, mõnus rauge olemine.

HÄID PÜHI KÕIGILE!

Angry Gingerbirds

Jõul läheneb ja ükshaaval hakkavad ka kõik jõuluaskeldused valmis saama. Postkaartidega möllasime eile, mina kirjutasin tekste ja aadresse, Aki pani postmarke peale ja kleeperdas ümbrikke kinni. Muide miks on endiselt olemas selliseid niisutatavaid ümbrikke, need ju tööta üldse?

Seekordne piparkoogiehitis sai ka valmis. Siin on valmistusfaas:



Ja peale glasuuri, toiduvärvide, pipraterade ja tindipliiatsiga mässamist said Angry Birdsid valmis:

Jõuluvana töökoda

See nädalavahetus on olnud täielik jõuluvana töökoda. Eile tegime strateegiliselt tähtsa rünnaku kaubanduskeskusse. Kõik oli ette planeeritud - kella kümneks kohale kui uksed avanesid (tegelikult magasime jälle sisse ja jäime natuke hiljaks :)), mul kinkide nimekiri näpus ja siis läks ostlemiseks. Vahepeal ebatervislik kõhutäitmine kebabi ja Pepsiga ja viimased ostud tegime juba masside poolt täidetud poodides. Aga ellu jäime! Ja suhteliselt mõistlikud kingitused sai sel aastal hangitud, vähemalt omaarust. Praktilised, ma loodan.
Täna kraamisin pakkimispaberid esile, krabistasin ja teipisin korralikult ja voilà - kingid on kenasti pakitud, sildikesed peal ja hetkel kasside eest kappi ära peidetud :)
Järgmiseks hakkan jõulukaartide nimekirja tegema. Piparkoogiehitis ootab ka veel ees. Sel aastal pole tegemist maja või lossiga, aga eks ma varsti saan selle vast valmis ja pildid ka siia blogisse üles.

Vahepeal olen end üritanud kurssi viia uuema eesti muusikaga. Helsingi Sanomate nädalavahetuse lisas Nytis oli Ewert and the Two Dragonsi singli arvustus, väga positiivne kusjuures, ja pidin kohe Youtube'is bändi loominguga tutvuma. Selline hipilik ja meloodiline värk, nagu Travis kunagi tegi. Aga mida muud head Eestis muusikavallas pakutakse?

Esimene advent ehk jõulukraami väljatoomise päev

Juhuu, olen esimest adventi juba pikalt oodanud ja nüüd on see käes! Jõulude lähenemine on juba käegakatsutavam. Mulle tähendab see koduseid õhtuid sooja teki all, glögikruus käes ja läpakas süles, jõulutuled põlevad ja võib-olla ka paar küünalt.. Tegelikult ei erine see ju eriti minu tavalistest õhtutest, aga mingisugune rahulikkuse moment on lihtsalt juures. Aasta veereb lõpule, võib teatud otsi vaimselt kokku tõmmata ja uusi planeerida ja unistada.
Lisaks on mul esimese advendi puhul ametlik luba Akilt jõulutuled ja muud värgid kapist välja kraamida ja üles riputada. Kui ma juba novembri keskel seda ideed üritasin välja käia, siis mulle pööritati veel silmi, et liiga vara. Aga nüüd sai maja ees männile ülimalt kirkad led-tuled peale riputatud, et päkapikud ikkagi meid üles leiaks ja sussi sisse üht-teist tooks. Tuppa soetasin läbipaistva klaasvaasi sisse ka dekoratiivsed jõululambikesed, teise vaasi sisse said punased ja hõbedased kuuse-ehted. Ilus!

Mänd näeb välja selline, kahju ainult, et lund ei ole:


Jõulukompositsioon 1:


Ehtevaas:


Kompositsioon nr 3:


Käisime täna taas ühte maja vaatamas. Seekord oli juba selline tunne, et selle me võtaksime! Kahjuks me polnud ainsad, suur sebin käis seal, palju inimesi oli maja vaatama tulnud. Aga oli ka põhjust - asukoht metsatuka ja põldude vahel, siiski suhteliselt lähedal Lahti kiirteele, saab kiirelt Helsingisse vuhiseda. Ruute 118 PLUSS välja ehitamata keldrikorrus, millest umbes pool oli korraliku toakõrgusega, ehk siis võimalus ehitada eluruumideks ümber (meie puhul siis Akile ilmatusuureks töötoaks ;)) Meeletu potentsiaal igatahes. Maad oli lähemale hektar, sellist krunti naljalt ei leia. Osa sellest oli head peenramaad, korraliku mullaga - mulle oleks seal järgmisteks 5-10 aastaks nokitsemist, nägin juba vaimusilmas kasvuhoonet tõusmas, maasika- ja kartulipeenraid, salatilehti ja ürte ;) Maja iseenesest oli suhteliselt retro, ehk siis aastast 1979. Nõuab igas toas remonti + köök ja vannituba nullist teha. Plaani oleks pidanud ka pisut muutma, hetkel see oli tibake ebaloogiline, magamistoad pisikesed ja köök elutoast kaugel. Aga neid oleks olnud suhteliselt lihtne muuta, sest allkorrusel oli ju avatud keldrikorrus, kust on lihtne torusid laest tõmmata. Ah, aga see maja jõuab juba viis korda kaubaks minna, enne kui meie enda oma üldse müüki saame. Niuks. Eks neid sellised tuleb ju veel müüki, onju?