Tagasi kodus!

Ikka peab paika ütlus, et külas on hea, aga kodus veelgi parem. Eriti eile lennuväljadel hängides ei suutnud ära oodata, et pääseks korraliku dushi alla, saaks süüa midagi head ja kerget (täna kohe teemegi kanasalatit!) ja muidugi internetis vaja ringi kolada, blogisid ja uudiseid lugeda.

Reis oli muidugi tore. Just vaatasime pildid läbi (neid on üle kuuesaja) ja imestasime, et olid ikka ilusad maastikud, kohapeal lausa harjus ära nende mägedega, ei jaksanud lõpu poole enam imestada. Laen just pilte üles Picasawebi, kohe postitan siia lingi.

Reisikirjelduse teen muidugi ka, loodetavasti juba õhtul võtan selle ette ja lükkan sinna ka lingid asjakohaste piltide juurde.

Õnneks on mul veel kaks nädalat puhkust ees, jõuan teid siin reisijuttudega pommitada (nagunii tuleb selle kohta mitu blogipostitust), hunnikutes pesu pesta ning samuti peaks aia ette võtma, muru on jälle nädalaga mühama hakanud ja paar uut taime õitsevad. Tervislikud eluviisid poleks ka pahad, reisil mugisime hirmus palju bacon & eggsi, burgereid & chipse ja pizzasid ;( Sõime tavaliselt pubides, kus tervislikke variante ei pakutud. Üldse jäi selline mulje, et britid eriti salatist lugu ei pea.

Pildid on siin (ja sorri, jälle pole eriti sorteeritud, osad pildid on võetud läbi auto akna ja osad lihtsalt vihmase ilma tõttu udused): album 1 ja album 2 (Picasa ei luba ühte albumisse üle 500 pildi panna).

Bling Bling!

Juhhei, käisin algava puhkuse auks keset tööpäeva shoppamas :)

Esiteks suundusin huvitavasse ehtepoodi, kust kogemata hüppas kotti bling-bling-sõrmus. Värvivariantidena olid ka türkiis ja violetne, ent mina muidugi otsustasin ikka roosa kasuks :)

Järgmine peatus oli Gina Tricot, kus ma olen juba mitu korda tiirutanud, ent mitte midagi head leidnud. Seekord läksin õnge ja kinnitasin endale, et mul on tingimata vaja veel üht sportlikku suvist toppi. Pildilt pole eriti näha, aga tumesinise osa all on samasugune valge.

Nonii, oligi jälle üks mõttetu postitus. Sorri, mul pole tööl enam midagi teha, ent koju ei julge ka nii varakult hiilida :)

Ilusat päikesepaistelist suve!

Viski, torupill ja kilt

Mingi hetk tuli Aki vanemate juures jutuks, et mida me ka Šotimaast teame. Pealkirjas mainitud kolm asja tulevad ilmselt kõigile esmastena meelde, lisaks on neil seal mägesid, maaliline loodus ja Loch Nessi koletis. Ei saa mainimata jätta ka Bravehearti, ma küll kahjuks filmi pole näinud.
Lisaks olen ma oma piiratud silmaringi laiendanud Šotimaa reisijuhti lugedes ja jõudnud järeldusele, et neil on seal iga nurga peal mingi loss või linnus.



















Täpsemalt kaeme need lossid ja mäed üle juba laupäeval, kui maandume Edinburghi lennuväljal. Selles linnas veedame kaks ööd, esmaspäeval läheme rendiautole järgi ja üritame vasakul poolel liigeldes linnast välja saada. Päris täpselt marsruuti paigas pole, ent soov on Stirlingist läbi põigata ning õhtuks põhja poole Invernessi jõuda. Seal peatume samuti kaks ööd, tõenäoliselt lähme otsime Loch Nessi koletist ja kablutame niisama ringi.
Järgnevalt võtame suuna Invernessist läände Isle of Skyele, kus meil on jällegi B&B kaheks ööks broneeritud. Sealt kolistame tagasi Edinburghi ja puhkame end enne tagasi tulekut välja.

Täna laenasime Aki vanematelt reisikohvri, ei raatsinud mitte ise sellise eest hunnikut raha välja käia. Varsti võikski pakkima hakata. Nagu ma aru saan, ei ole meie sihtkohas kuumi päikesepaistelisi ilmasid oodata, pigem tuult ja vihma. Hoian õelalt pöialt, et siinkandis ei tuleks meie reisi ajal liiga head ilma, ei taha ju suvest täiesti ilma jääda.

Kassikesed saavad nädalaks uue tuhvlialuse (või pigem käpaaluse), Aki õde soostus reisi ajaks meile tulema. Vaeseke, ei tea ilmselt, millega nõustus. Me juba tegime talle mitmelehelise manuaali kasside söötmise, lillede kastmise ja muu taolise jaoks.

Raske juhtum

Igalt poolt valutab ja põlvel on lilla sinikas. See on tulemus, kui minusugune amatöör üritab pole dancingut teha. Seda, kuidas asi teoreetiliselt peaks välja nägema, näete siit. Seda, kuidas treening kaheksal tavalisel tüdrukul välja tuli, kirjeldan kohe.

Eile oli ühe minu endise töökaaslase pulmade-eelne tüdrukuteõhtu (mulle ei meeldi see termin, tegemist polnud nimelt õhtuga vaid terve päevaga ja seega inglisekeelne bachelor party kõlab sobivamalt). Peale ühist hommikusööki siirdusimegi pole dancingut harjutama. Astusime kõik rind kummis ja naerul nägudega trennisaali, kus nii mõnegi ootused peagi purustati. Saalis oli kaheksa posti, igaühele oma.

Algus läks lihtsalt. Pidi käega postist kinni hoidma ja ümber posti liuglevaid samme tegema. Kõigil tuli see muidugi ilusti välja, ent peagi näitas treener ette esimese pöörde, post tuli põlveõndlasse võtta ja jalad maast lahti selle ümber liuelda. Liigutus nägi välja nii graatsiline, vaevatu ja kaunis. Asusime kohe asja kallale, üritasime nähtut korrata, ent nagu jutu algusest ilmselt arvata võite, ei tulnud meil see sugugi nii hästi välja. Klammerdusime kõik liiga kõvasti kätega posti külge, kui oleks pidanud ülekeha hoopis tahapoole kallutama. Sõrmedega posti pigistamine tähendas ka seda, et käsi ei liuelnud üldse ja eks see andis tunda.

Trenn jätkus nii, et treener näitas meile järjest lennukaid keerdeid ette ja meie üritasime neid imiteerida. Ebaõnnestunult muidugi. Saalist kuuldus järjest tümps ja tümps, kui me vastu põrandat mütsatasime, graatsilisusest polnud juttugi. Mul läks mingi liigutuse peale rinnalihas vist krampi, igatahes hirmus ebamugav oli. Põlvedele lendasin korra ka, sellest mälestusena sinikas.
Treener nägi välja pisut pettunud, kui me peale poolt tundi hingeldasime, ei jaksanud enam hüppeid proovida ja olime löödud, kuna me ei osanud üldse. Treener lausus vahepeal julgustavaid sõnu, et pole midagi, see peabki natuke haiget tegema. Meie va hellikud muidugi oleks tahtnud midagi lõbusamat. Õnneks sai tund peagi läbi, tõmbusime riietusruumi haavu lakkuma ja imestama, et miks me kujutasime ette, et tegemist on mingi lihtsa alaga.

Täna on mul ikka raske päev olnud, kerge unevõlg, peavalu (no teadagi) ja lihased igalt poolt valusad. Päeval ehitasime veel aeda, mul tuli see ikka väga efektiivselt välja:

Aki ehitab (ja Laku vaatab ja imestab):















Mina ehitan:



















Aga nüüd jalgpalli finaalkohtumine! Kõik neli blogiküsitlusele vastanut on olnud Hispaania poolt, nüüd pöidlad pihku! Mulle endale tundub, et ka Saksa võit poleks väga hull, ebameeldivad võistkonnad on juba elimineeritud. Ootame vahvat mängu!

Mängu oodates

Kohekohe algab veerandfinaalmäng Hollandi ja Venemaa vahel. Pole vaja ilmselt mainidagi, kelle poolt olen. Nagu suurepärasest jalka EM-i küsitluse tulemustest blogi nurgas on näha, on vastajaid tasaselt jagunenud kolme vastusevariandi taha. Õnneks keegi siiski kogu võistlust ära keelata ei soovi :)

Muidugi sellise tähtsa mängu jaoks peab ju end ka ette valmistama. Tegin just tomatipirukat (küpseb praegu ahjus, mm) ja kuulasin samal ajal Duffy albumit. Kuigi ma olin Mercyt igast kanalist kuuldes skeptiline tema muu toodangu suhtes, on album üllatavalt hea. Lemmikuks kujunes kohe Warvick Avenue .

Varsti on pirukas valmis, külmkapis ootab mind mahe ungari vein ja elutoas telekas :P Hup Holland! Kas õhtu võib kuidagi lubavamalt alata?

















Edit kell 00:10: ... ja kes oleks oodanud, et õhtu võib nii sitalt lõppeda. No ega sellise mänguga ei saanudki Holland ju edasi minna ... jura.