Pühapäev, 12. juuni 2016

Aiajutte peale pikka talve

Tuli küsimus, et kuidas aed on talve üle elanud. Ja kui keegi aiateemalise küsimuse esitab, siis vastan heameelega :) Ja pikalt! :D Hea põhjus ka jälle üle pika aja blogi juurde pöörduda.

Möödunud talv oli Soomes taimedele üks raskemaid. Jaanuaris saabus kõva pakane, aga kaitsvat lund ei olnud kuskil. Seetõttu hävisid kohati isegi mitmed väga vastupidavad taimed, eriti kui need said maha istutatud eelmise aasta külmal suvel. Sama kriteeriumi täitsid seega enamvähem 80 % meie aia taimedest. Aga ptüi-ptüi, midagi katastrofaalset meil ei juhtunud. Võib-olla meie niiske savimaa ei jäätunud nii kiirelt või siis oli kasu kallaku peale tehtud peenardest - ei oska öelda. Kadunud on ainult paar kiviktaimla elanikku, üks elulõng ja sügisel hilja istutatud loitev tulinelk. Sibullilled esinesid küll sel kevadel kohati kehvalt, aga vähemalt olid enamjaolt alles.

Peale pikka talve olin esimesel võimalusel peale lume sulamist aias müttamas. Aprillis alustasin aiamaakastide ja vahekäikude katte uuendamist.

Algsituatsioon:

IMG_1344.jpg

Edeneb:

IMG_1351.jpg

IMG_1470.jpg

Valmis!

IMG_1653.jpg

Vahepeal karastasin oma seemnekülve:

IMG_1399.jpg

Ühel hetkel läks taimede ettekasvatus käest ära, sest nad ei mahtunud enam alumisele korrusele. Osa pidin üles külalistetuppa tooma. Olin oma külvidele lisaks Plantageni pakkumise ohvriks langenud ja sealt pelargooniumite ja fuksiate pistoksi ostnud.

Džungel:

IMG_1421.jpg


Peagi läks jälle kaevamiseks lahti. Tegime uusi peenraid, et muru vähendada ja rohkem lilledele ruumi teha. 


Keerasin murumättad ümber:


IMG_1466.jpg


Aki ehitas peenrale ääred ja mina katsin mättad ajalehtedega ning kärutasin peale komposti- ning ostumulda.

IMG_1501.jpg

Peale esimese peenra valmimist käisime aiandis ja tulime kogemata kombel tagasi hunniku põõsastega. Sobitasin neid omavahel ja märkisin järjekordse peenra ääri maha:

IMG_1657.jpg


Lõpuks sai selline kolmainsus valmis kaevatud ning endale leidsid koha sirel 'Andenken an Ludwig Späth', lodjap-põisenelas 'Diable d'Or', väike mandlipuu 'Fire Hill', siberi kontpuu ning värd-ebajasmiin 'Avalanche'. Põõsaste alla on kavas veel taimi istutada, et muld päris paljas ei oleks.
Teises istutusalas vasakul ääres on sammasõunapuud, jaapani enelas 'Froebelii' ning kirjud kadakad.

IMG_2079.jpg

Praegu tegeleme kividega. Need on vaja eest ära koristada, et tulevale kasvuhoonele ruumi teha. Nii et oleme nii kivimüüri ehitanud kui ka kiviktaimlasse kive juurde tassinud. Pildil müürijupp (ja kivid ja kännud):
 
IMG_2182.jpg

Lõpuks kauneimaid vaateid sellest kevadest. 
Kirju püvilill:

IMG_1747.jpg


Rippõunapuu õied:

IMG_1918.jpg

'Ollioules' tulbid:

IMG_1928.jpg

 Õitevahus kirsipõõsas:

IMG_2041.jpg

Ja praegugi veel õitsevad kurekellad:

IMG_2169.jpg

Muidu on hetkel õitega kitsas käes. Loodetavasti läheb pisut soojemaks, sest mitmed püsikud on õige peagi õienuppe avamas.
Selline see meie kevad oli, nüüd ootan päikesepaistet ning puhkust :)

2 kommentaari:

Kadakas ütles ...

Kaunid õrnad õiepildid ja lahe kallakuga maatükk! Ja nii tegusad aiaomanikud! Tore, et talv oma karmimat palet teie krundil ei näidanud, kuigi taimed alles noored. Elulõngadel on kummalised kombed - mõni võib vahel lausa terve hooaja mullas maha magada. Muidugi on ka võimalik, et külm tegi liiga, aga ma päris välja igaks juhuks ei tõmbaks - kui uuele kohta vaja, siis istutaks kasvõi vana külje alla. Meilgi läks talvega õnneks - need üksikud, kes esialgu elutud tundusid, on tasapisi ellu hakanud ärkama nt sügisel istutatud minikasvuline rodopõõsas hakkas just oksatüvedelt uusi pungi ajama.

Maris ütles ...

Aitäh :) Proovime sel aastal aiale panustada, aga no tegemine ei lõpe vist mitte kunagi. Täna just käisin ringi ja mõtlesin, et eelmise aasta peenraid peaks ka natuke ümber tõstma.. noh, eks ma õpin :)
Elulõngaga juhtus mul eelmisel aastal täpselt nii, et kaevasin kogemata elujõulise juurestiku välja, kuna maa peal kasvu ei paistnud. Seekord otsustasin pisut oodata.
Hea kuulda, et seal ka taimed talve üle elasid! Loodan, et sel aastal tuleb pisut soojem suvi kui eelmine, et taimed saaks talveks jõudu koguda.