Selle suve projekt - tehtud

Terrass saigi valmis!



Tähistasime :)



Vana aialaua ja -toolid võõpasin eile tumehalli puuõliga üle ja näevad nüüd päris mõistlikud välja - julgesime need lausa terrassile tõsta. Õnneks on sellised supertooted olemas! Nii ei pea sellised hooletud inimesed, kes oma õuemööbli paariks aastaks õlitamata jätavad, enam süümepiinu tundma.

Ka suvepuhkus sõuab lõpule. Kahju. Just puhkuse viimastel nädalatel olen suutnud ennast lõdvaks lasta ja suve nautida. Isegi tegemata tööd ei häiri praegu, pigem olen nende suhtes ettevaatlikult optimistlik. Muidugi vaatame, kui tagasi tööl olen, kuidas siis tunne on :)

Aga mis siis veel oleks vaja teha:
- terrassi ümbrus tuleks kujundada (st. kive tassida ja kivituhaga kaetud teerada teha)
- puud ootavad lõhkumist ja oksad hakkimist
- köögikubu väljatõmbetoru tuleks katusele viia (meil on kubu kaks aastat kasutamata olnud :))
- köögikappide vahesein on endiselt plaatimata
- terve alumine korrus ootab koristamist ja organiseerimist
- tikrid on plaanis hankida ja istutada
- ja kindlasti veel miskit, mille ma vahepeal ära olen unustanud.

Suuremaid projekte st. alumise korruse remonti ei ole vähemalt mul plaanis lähiajal üldse mitte alustada. Kevadel võib ehk selle peale mõelda, seniks on  mul remondist kõrini :)

Päikeseline nädalavahetus

Nagu eelmises postituses sai mainitud, nädalavahetusel oli meil rõõm võõrustada kalleid külalisi kodumaalt. Peab mainima, et sel suvel on sõprade ja sugulaste külaskäike jagunud (ja need ei ole õnneks veel sugugi lõppenud) ja selle üle on mul ainult hea meel. Teisel kodumaal elades on äärmiselt tore lähedasi inimesi ka näost-näkku näha ja pikemalt juttu puhuda. Mälestused, mida on hiljem hea meenutada!

Seekord külastasime koos paari suurepärast kohalikku vaatamisväärsust - ehitustarvete poodi (päriselt ka :)), kaubanduskeskust ning kirsina koogil Helsingi botaanikaaia rosaariumi. See oli ikka midagi hingele - rooside ilu oli võrratu.
Pildid on jällegi telefoniga võetud, seega erilist kvaliteeti ei luba, aga vähemalt mingi osa roosiaiast saan nende abil edasi anda. Üldvaade rosaariumile, taustal talveaed:



 Erinevat värvi õisi:

 

 
 
 

Suureõieline kaunitar:



Talveaia ees oli vahva kaktusepeenar:



 
 

Ning samas kohas olid ka värvikirevad suvelillede kompositsioonid:


 

 

 

Pühapäeva õhtul jõudsime veel Akiga kinno Monty Pythoni viimast live-etendust vaatama. Londoni O2 teatris toimuv etendus edastati satelliidi teel kinodesse üle maailma. Uut nalja ei saanud, aga vanad tuntud sketsid olid olemas - Spanish inquisitionist Norwegian blue papagoini. Parim oli vaadata seda, kuidas John Cleese Michael Paliniga sketsi tehes enam vastu ei pidanud ning ise ka itsitama hakkas. Show lõpetas kuulus Always Look On The Bright Side Of Life - kuidas siis muidu :)

Ja nüüd kui ajakohaste postitustega olen hakkama saanud, tuleb üritada ka Londoni reisiga kuidagi mäe peale saada - sellest on üle kahe kuu möödas ja mul pole ikka veel reisipildid läbi vaadatud. Õnneks suveõhtud on pikad :)

Suve parimad päevad

Paar pilti terrassiehituse edusammudest. Selline oli seis laupäeva hommikul:



Siis veetsime paar päeva heade sõprade seltsis (sellest ning ühest toredast külastatud vaatamisväärsusest paar sõna ja sada pilti eraldi postituses) ning esmaspäeval jätkasime uue hooga. Mulle eriliselt see kolmekümne soojakraadiga rebimine ei istu, aga paks kiht päikesekreemi ning piisav veetarbimine aitab hullemast üle. Tänaseks on olukord selline:



Ei suutnud panna vastu kiusatusele tõsta pooleliolevale terrassile toolid ning nautida õhtujahedust (ning uut raamatut Bridget Jonesi sarjast) peaaegu-valmis-või-vähemalt-kohe-hakkab-lubama-terrassil.

Suvesoe on ka olnud aiamaal tõhus kasvukatalüsaator - porgandid hakkavad valmima (võtsin juba ilusaid väikseid porgandeid üles), redised on peaaegu otsas, salat mühab ning hernes õitseb. Ka suvikõrvitsad on õisi teinud, kuigi taimed on veel päris väiksed. Loodame, et neist saab veel asja.

Maja tagant võsast leidsin eile üllatuslikult hea kausitäie metsvaarikaid - sinna oli mitmeid suuri vaarikapuhmaid kasvanud, kõik pisikesi marju täis. Nii tore!

Pühapäev Tammisaaris

Täna oli meil aus puhkepäev. Veetsime tagantjärgi Aki sünnipäeva ja tegime väikese väljasõidu Tammisaari linna. Helsingist asub see tunni-pooleteise kaugusel Hanko poole sõites.

Esmalt suundusime 4,5 km pikkusele matkarajale, mis kulges peamiselt segametsas. Paaris kohas paistis ka meri. Oli tore vaheldus, me pole nii pikalt loodusretkedel käinud - kuigi matkarada ise oli seekord pisut üksluine. Ilmselt kevad oleks ajaliselt parem valik olnud, sest siis õitsevad metsas ülased ja maikellukesed.







Pärast seda suundusime linnaga tutvust tegema. Tammisaari ehk Ekenäsi elanikest enamus on rootsikeelsed ja seda oli ka linnapildis märgata - majadel olid sellised ilmselt kvartaleid (?) tähistavad sildid:





Raekoda:



Jahisadam:





Ning imearmas puumajadest vanalinn!









Vahepeal nautisime lõunat rannarestoranis ning pärast seda jalutasime Cafe Gamla Stani - vanalinna puust majakese tagaõues asuvasse kohvikusse, kus veetsime suurte puude varjus tunni või isegi kaks.



Mina uurisin linnas ka huviga puid (väga mitmekesine liigivalik ja võimsad kõrges vanuses puud), põõsaid (lõhnavad jasmiinid) ning nii püsikupeenraid kui suvelillede kompositsioone. No nii ilus oli!







Tammisaari on tõeliselt mõnus väike suvelinn. Minuarust hea konkurent Hankole ja Porvoole.

Puhkepäev teravdas ka meelt - arutasime õue ja aia plaane kenasti edasi. Ma olen nüüd jälle teotahet täis! Ka lihased said hästi kruusa kühveldamisest puhata, nii et homme võib jälle reipalt terrassitöid jätkata. Kui muidugi seda suurt ilmajaama lubatud äikesevihma kogu päev ei saja ...

Aga nüüd - jalgpalli MMi finaal!

Algaja aiapidaja esimesed sammud

Edusammud! Terrassialune on peaaegu valmis - saime sinna täna mitu tonni kruusa kärutatud:



Ka minu lillepeenar edeneb - sain kivist äärise tehtud (või teeraja, sest seal on võimalik ka kõndida ja kitkuda). Ainult kruusa on vaja veel kivide vahedesse tuua.

Käisin täna ka lähedal asuvas aiandis püsikuid otsimas. Mitte midagi neist taimedest, mida eelmisse postitusse üles kirjutasin, polnud saada :) Tühjade kätega siiski ma tagasi ei tulnud, sest vahetasin lennust disaini. Keskele hankisin hariliku kukesaba (rantakukka 'Robert') ja äärtele Faasseni naistenõgest (mirrinminttu). Hea inimene aiandis lubas mulle ka tellida soovitud verevat vesikanepit, paari nädala pärast võin neile helistada ja uurida, kas seda on saadaval.
Endiselt olen ärevil, et kas püsikud lähevad kasvama ja saavad hakkama, kuidas neile muld ja valguse hulk sobib jne. Ja kui ma esiteks arvasin, et mul on suhteliselt suur lillepeenar, siis lõpuks tuligi sellest päris pisike (pildil näeb veel eriti kökats välja):



Mõõdud on u. 1,5 x 1,5m, aga muidugi kõrval vohavate sõnajalgadega kõrvutades paistab väetike.



Järgmine plaan on vabal hetkel puukuuri kõrval asuv lillepeenar välja kaevata, umbrohust puhastada, head mulda lisada ning järele jäänud taimed üle vaadata - kas neist saab veel asja. Seal peenras on ka liiliad ja ma kahjuks ei ole eriti nende austaja, aga eks vaatab, võib-olla esialgu jätan need siiski sinna, kuni ma midagi paremat välja mõtlen.