Peale esmaspäevast piltide hävingut olen veetnud õhtud arvuti ääres ja Lightroomist pilte uuesti Flickrisse laadinud. Nüüd peaks olema kõik pildid Flickris olemas. Ees ootab veel linkide ükshaaval väljavahetamine.
Esimene sellest mu käkerdisest puudutatud postitus (alates vanimast) oli 2011 juunis kirjutatud lugu suvisest Fiskarsist. Selle lingid tegin korda! Paraku kolme aasta postitused ootavad veel ees ... Sealhulgas massiivsed Barcelona ja Nizza reisijutud.
Siiski - ei ole halba ilma heata. Korrastasin oma Flickri pildid nüüd kenasti albumitesse, edaspidi on seega lihtsam pilte leida. Vanu pilte uurides tundsin tugevat igatsust fotograafiaharrastuse järele. Ma pole kaamerat tükk aega kätte võtnud, telefoniga teen igapäevased klõpsud ja sellest on piisanud. Aga minu jaoks pildistamise juurde on alati kuulunud uute asjade ja kohtade avastamine, looduse jälgimine, ilu või omapära leidmine - ja see kõik on suure remondiprojekti jalgu jäänud ja igapäevaelust ununenud. Mõtlen, mida selle osas võiks ette võtta.
Praegu on aga tähtsam keskenduda meie pisikese Naukku tervisele. Tüüp on juba mõnda aega kohati köhinud või ma ütleks isegi läkastanud. Millegipärast arvasin, et tegu on hammaste eemaldamisest tuleneva ebamugavusega (a la toit jääb valesse kohta kinni) ja ei kinnitanud sellele rohkem tähelepanu. Doh!
Eile tegin tööd kodukontoris ja märkasin, et Naukku köhis praktiliselt terve päeva ning hingamine oli raske. Sain õnneks sama päeva õhtuks aja loomaarstile. Ilmselt mingisugune hingamisteede põletik - arsti sõnade järgi verepilt ja röntgen nägid palju paremad välja, kui hingamise järgi oleks võinud arvata. Loodetavasti pole midagi südamega seotut - seda kontrollime ilmselt veel paari nädala sees, kui hingamine on antibiootikumide abil paranenud. Nüüd jälgime väikest patsienti hoolikalt ning meelitame teda igasuguste trikkide abil rohtu sööma. So far so good, aga ei taha siin miskit ära nõiduda ...
Peale loomaarsti visiiti jäime mõlemad naksti teleka ette magama. Olen juba mitu päeva kuulnud tööl kolleegidelt suure väsimuse üle kurtmist ja tunnen ise end samamoodi. Päike, valgus, kus te olete?
Sel teemal lihtsalt TULEB lõpetuseks üks laul lisada. Mõtlesin kõigepealt Guns'n'Rosesi November Raini ja siis Eurythmicsi Here Comes the Rain Again, aga need ju ei üllata kedagi. Mis te ütlete Milli Vanilli laulu kohta? Ja video, ärme unusta videot!
Blame It On the Rain!
neljapäev, 27. november 2014
esmaspäev, 24. november 2014
Aaaargh
Seoses nädalavahetusel tehtud arvuti uuesti installeerimisega ja Lightroomi pildikäsitlusprogrammi uuema versiooni kasutuselevõtuga on osa blogipiltidest ajutiselt kadunud. Vanemate postituste pildid ei paku tõenäoliselt enam kellelegi huvi, aga mulle on suur nokitsemine need tagasi saada...
Mis siis juhtus? Kasutan Lightroomi otseühendust Flickriga - peale piltide kordasättimist laen need kohe Flickrisse üles. Flickrist omakorda võtan piltide lingid blogis avaldamiseks. Nüüd aga Lightroomi uues versioonis sain hakkama sellega, et lasin ühenduse teistpidi käima ehk siis Lightroom kustutas osa piltidest Flickrist ära. Kõigele lisaks pole mul aimugi, millised pildid sealt Flickrist nüüd täpselt puudu on.
Osa piltidest laadisin uuesti üles (nt Londoni pildid), aga pildilingid muutusid peale uploadimist ning nüüd pean ükshaaval blogipostituste pildilinke uuendama.
Oli mul seda jama nüüd siis vaja :(
Täiendus: esialgu arvasin, et ebaõnn piirdub selle aasta piltidega. Aga tegelikult on enamvähem kõik Flickri lingid alates aastast 2011 katki.
Mis siis juhtus? Kasutan Lightroomi otseühendust Flickriga - peale piltide kordasättimist laen need kohe Flickrisse üles. Flickrist omakorda võtan piltide lingid blogis avaldamiseks. Nüüd aga Lightroomi uues versioonis sain hakkama sellega, et lasin ühenduse teistpidi käima ehk siis Lightroom kustutas osa piltidest Flickrist ära. Kõigele lisaks pole mul aimugi, millised pildid sealt Flickrist nüüd täpselt puudu on.
Osa piltidest laadisin uuesti üles (nt Londoni pildid), aga pildilingid muutusid peale uploadimist ning nüüd pean ükshaaval blogipostituste pildilinke uuendama.
Oli mul seda jama nüüd siis vaja :(
Täiendus: esialgu arvasin, et ebaõnn piirdub selle aasta piltidega. Aga tegelikult on enamvähem kõik Flickri lingid alates aastast 2011 katki.
pühapäev, 23. november 2014
Teatrielamusi
Eelmisele postitusele viidates - staatus on endiselt 10/33. No ei saa vedama! Eelmisel nädalavahetusel tuli meile tegelikult viis kuupmeetrit puid, mida siis mõlemil päevil mängumajja tassisime ja riita ladusime. Oleks saanud ka ühe päevaga (st paari tunniga) muidugi, aga vaat ei ole enam siin talve hakul enam nii head vormi kui suvel. Pehmeks oleme jäänud! :)
Ühel hommikul lehte lugedes avastasin pisikese nupu kultuurileheküljelt, kus kirjas, et teater Vanemuine tuleb Helsingisse külalisetendustele. Kui seal veel mainiti, et üks esitustest on ooper Rehepapi ainetel, oli otsus kindel - seda peab nägema.
Peast käis läbi mõte, et kas ooperis on Kivirähki sarkasmi ja elavate kirjeldustega tagasi hoitud, aga kus sa sellega, vähemalt esimeses vaatuses oli kärtsu ja mürtsu küllaga. Isegi niipalju, et osale publikust oli see pealtkuuldud kommentaaride põhjal lausa liig. Kiire hinnangu põhjal oli pool publikust minuvanused eestlased, kellele Kivirähk ja Rehepapp tõenäoliselt varasemast tuttavad, ja teine pool umbes 70-aastased kohalikud kultuurihuvilised prouad ja härrad, kellele võis nähtud etendus võrreldes Carmeni või Figaro pulmaga muidugi midagi pisut teistsugust olla.
Pilt: Vanemuine
Etenduse teine vaatus oli minu jaoks esimesest kehvem, sest raamatu puändi asemel rõhuti hoopis armastusele. Põnev aga on see, et kratt on ilmselt ainult eesti mütoloogiasse kuuluv tegelane, siinmail sellist asja ei tunta. See väide põhineb muidugi vaid minu tagasihoidlikul googeldamisel ja ma ei ole kindel, et kratil pole paralleele näiteks slaavi või saksa rahvapärandis. Huvitav oleks teada.
Pilt: Vanemuine
Ja veel üks asi. Reedel käisin esimest korda elus minikruiisil (st. laevaga Tallinna ja tagasi, aga mahaminekut ei ole) ja elasin selle üle! Töökohustuste nimel tuleb vahel mugavustsoonist väljuda :)
Ühel hommikul lehte lugedes avastasin pisikese nupu kultuurileheküljelt, kus kirjas, et teater Vanemuine tuleb Helsingisse külalisetendustele. Kui seal veel mainiti, et üks esitustest on ooper Rehepapi ainetel, oli otsus kindel - seda peab nägema.
Peast käis läbi mõte, et kas ooperis on Kivirähki sarkasmi ja elavate kirjeldustega tagasi hoitud, aga kus sa sellega, vähemalt esimeses vaatuses oli kärtsu ja mürtsu küllaga. Isegi niipalju, et osale publikust oli see pealtkuuldud kommentaaride põhjal lausa liig. Kiire hinnangu põhjal oli pool publikust minuvanused eestlased, kellele Kivirähk ja Rehepapp tõenäoliselt varasemast tuttavad, ja teine pool umbes 70-aastased kohalikud kultuurihuvilised prouad ja härrad, kellele võis nähtud etendus võrreldes Carmeni või Figaro pulmaga muidugi midagi pisut teistsugust olla.
Pilt: Vanemuine
Etenduse teine vaatus oli minu jaoks esimesest kehvem, sest raamatu puändi asemel rõhuti hoopis armastusele. Põnev aga on see, et kratt on ilmselt ainult eesti mütoloogiasse kuuluv tegelane, siinmail sellist asja ei tunta. See väide põhineb muidugi vaid minu tagasihoidlikul googeldamisel ja ma ei ole kindel, et kratil pole paralleele näiteks slaavi või saksa rahvapärandis. Huvitav oleks teada.
Pilt: Vanemuine
Ja veel üks asi. Reedel käisin esimest korda elus minikruiisil (st. laevaga Tallinna ja tagasi, aga mahaminekut ei ole) ja elasin selle üle! Töökohustuste nimel tuleb vahel mugavustsoonist väljuda :)
pühapäev, 9. november 2014
10/33
Meil on nimekiri, kus kirjas 33 asja, mis vaja veel ülemisel korrusel korda teha. Seal on nii suuremaid kui väiksemaid töid. Näiteks: vannitoa laeliistud, välisuste värvimine, lukkude vahetus, leivaahju kohale kohtvalgustid, külalistetuppa laelamp jne.
Tegime nimekirja augusti alguses ja esimesed paar kuud vuhisesid ilma näppugi tõstmata mööda. Mõtlesime, et nii ikka ei saa. Seadsime eesmärgi - kui 2/3 nimekirjast on jõuludeks valmis, võime ennast väikse Stockholmi reisiga premeerida (pisut shoppingut, õhtusöök mõnes vahvas kohas, vanalinnas jalutamist...)
Nüüd oleme selle abil natuke elu sisse saanud :) Hetkeseis on 10/33, eesmärgi saavutamiseks oleks vaja seega veel kaksteist asja maha kriipsutada.
Seniks panen paar pilti nendest asjadest, kus linnuke juba kirjas.
Kööki meisterdasime sellise tahvli. Aki lõikas sobiva suurusega puitplaadi ja mina värvisin, esmalt metallvärviga (et magnetid külge jääks), siis tahvlivärviga.
Nüüd pole muud kui ainult fantaasia tööle lasta ja sinna igasugu asju kritseldada :) Kriidid on Ikeast - no sealt leiab ju kõike.
Teine rõõmustav saavutus on puuriiul (taaskord Ikea aitas meid selles osas). Nüüd ei ole enam seda jama, et oleks vaja õhtul peale tööd pimedas ja igasugu ilmaga minna välja puid tooma. Nädalavahetusel tassime päevavalguses riiuli täis ja asi ants. Puud on ka soojad ja kuivemad kui puukuuris, igatpidi parem. Ja muidugi sisustuslik element on siin ka - see ju lihtsalt näeb hea välja :)
Lindudele panin täna ka söögilaua välja, kohe olid kohal harakad, tihased ja pasknäär. Ja kraamisin kappidest välja jõulutuled ning riputasin need jälle rõdule. Nüüd võib talv tulla, mina olen valmis.
Tegime nimekirja augusti alguses ja esimesed paar kuud vuhisesid ilma näppugi tõstmata mööda. Mõtlesime, et nii ikka ei saa. Seadsime eesmärgi - kui 2/3 nimekirjast on jõuludeks valmis, võime ennast väikse Stockholmi reisiga premeerida (pisut shoppingut, õhtusöök mõnes vahvas kohas, vanalinnas jalutamist...)
Nüüd oleme selle abil natuke elu sisse saanud :) Hetkeseis on 10/33, eesmärgi saavutamiseks oleks vaja seega veel kaksteist asja maha kriipsutada.
Seniks panen paar pilti nendest asjadest, kus linnuke juba kirjas.
Kööki meisterdasime sellise tahvli. Aki lõikas sobiva suurusega puitplaadi ja mina värvisin, esmalt metallvärviga (et magnetid külge jääks), siis tahvlivärviga.
Nüüd pole muud kui ainult fantaasia tööle lasta ja sinna igasugu asju kritseldada :) Kriidid on Ikeast - no sealt leiab ju kõike.
Teine rõõmustav saavutus on puuriiul (taaskord Ikea aitas meid selles osas). Nüüd ei ole enam seda jama, et oleks vaja õhtul peale tööd pimedas ja igasugu ilmaga minna välja puid tooma. Nädalavahetusel tassime päevavalguses riiuli täis ja asi ants. Puud on ka soojad ja kuivemad kui puukuuris, igatpidi parem. Ja muidugi sisustuslik element on siin ka - see ju lihtsalt näeb hea välja :)
Lindudele panin täna ka söögilaua välja, kohe olid kohal harakad, tihased ja pasknäär. Ja kraamisin kappidest välja jõulutuled ning riputasin need jälle rõdule. Nüüd võib talv tulla, mina olen valmis.
reede, 31. oktoober 2014
Londoni reis - päev kaks: Tower Bridge ja Greenwich
Teisel päeval võtsime sihtkohaks Greenwichi, mis jääb kesklinnast tükike maad ida poole. Enam-vähem tee peale jäi ka Tower Bridge ning Tower of London, nii et esmalt seadsime sammud sinnapoole. Mõte oli selline, et viskame pilgu peale ja läheme edasi, ent lõpuks kulus seal terve hommikupoolik: vahemaad on suured, ehitised massiivsed ning vaatamist jagub!
Internetis on üleval kellaajad, mil Tower Bridge laevade läbiminekuks üles tõstetakse ja me üritasime rihtida just õigeks ajaks kohale. Väljusime metroost peatus varem (Monumendil), et ka niisama ringi vahtida. Esiteks muidugi nägime Monument to the Great Fire of Londonit, millele ka peatuse nimi viitas.
Tippu oleks võinud ka ronida ja sealt lubati suurepäraseid vaateid, aga otsustasime seekord aega ning jalgu säästa ja niisama edasi jalutada. Ümberringi olid suured ehitised, kontorid, uus ja vana.
Pilvelõhkuja, mille nimeks on The Shard. Wikipedia ütleb, et see on Euroopa Liidu kõrgeim ehitis.
Läheneme Tower of Londonile:
Tower Bridge'i juurde õigel ajal kohale jõudes avastasime, et kahjuks päike paistab täpselt pildistamissuunale vastu. Kell näitas ka juba sellist aega, et silla teisele poole me poleks enam jõudnud. Mis siis ikka, sai tehtud pilt silla avanemisest vastu valgust:
Silla tõstmine oli paari minuti värk. Läbipääsu soovivad jõelaevad olid juba ootel ja peale lühidat autoliikluse peatamist ja luukide tõstmist oligi kogu moos.
Loomulikult pidime ka ise sillale ronima ja seda kõike lähemalt imetlema. Sillal oleks olnud ka muuseum, aga taas kord pidime prioriseerima ning jätsime selle targu vahele.
Vaade Thamesile:
Sillalt ja jõe teiselt kaldalt avanesid suurepärased vaated Londoni arhitektuurile ja igasugu huvitavatele moodsatele ehitistele. Ma ei oleks uskunud, et linnavaated on nii nauditavad. Ma oleks lihtsalt tahtnud seal jõe ääres pool päeva istuda ja ümbrust imetleda.
Tower teisel poole jõge:
Uus ja vana:
Lõpuks paigutasime ennast ka valguse suhtes "õigele poolele" silda ning tegime veel mõned ülesvõtted:
Edasi jalutasime Tower Gate -nimelisse peatusse, kust DLR-rong meid Greenwichi suunas viis. Aga et jutt liiga pikaks ei kisuks, siis sellest kirjutan rohkem järgmises reisipostituses.
Internetis on üleval kellaajad, mil Tower Bridge laevade läbiminekuks üles tõstetakse ja me üritasime rihtida just õigeks ajaks kohale. Väljusime metroost peatus varem (Monumendil), et ka niisama ringi vahtida. Esiteks muidugi nägime Monument to the Great Fire of Londonit, millele ka peatuse nimi viitas.
Tippu oleks võinud ka ronida ja sealt lubati suurepäraseid vaateid, aga otsustasime seekord aega ning jalgu säästa ja niisama edasi jalutada. Ümberringi olid suured ehitised, kontorid, uus ja vana.
Pilvelõhkuja, mille nimeks on The Shard. Wikipedia ütleb, et see on Euroopa Liidu kõrgeim ehitis.
Läheneme Tower of Londonile:
Tower Bridge'i juurde õigel ajal kohale jõudes avastasime, et kahjuks päike paistab täpselt pildistamissuunale vastu. Kell näitas ka juba sellist aega, et silla teisele poole me poleks enam jõudnud. Mis siis ikka, sai tehtud pilt silla avanemisest vastu valgust:
Silla tõstmine oli paari minuti värk. Läbipääsu soovivad jõelaevad olid juba ootel ja peale lühidat autoliikluse peatamist ja luukide tõstmist oligi kogu moos.
Loomulikult pidime ka ise sillale ronima ja seda kõike lähemalt imetlema. Sillal oleks olnud ka muuseum, aga taas kord pidime prioriseerima ning jätsime selle targu vahele.
Vaade Thamesile:
Sillalt ja jõe teiselt kaldalt avanesid suurepärased vaated Londoni arhitektuurile ja igasugu huvitavatele moodsatele ehitistele. Ma ei oleks uskunud, et linnavaated on nii nauditavad. Ma oleks lihtsalt tahtnud seal jõe ääres pool päeva istuda ja ümbrust imetleda.
Tower teisel poole jõge:
Uus ja vana:
Lõpuks paigutasime ennast ka valguse suhtes "õigele poolele" silda ning tegime veel mõned ülesvõtted:
Edasi jalutasime Tower Gate -nimelisse peatusse, kust DLR-rong meid Greenwichi suunas viis. Aga et jutt liiga pikaks ei kisuks, siis sellest kirjutan rohkem järgmises reisipostituses.
Tellimine:
Postitused (Atom)