pühapäev, 23. november 2014

Teatrielamusi

Eelmisele postitusele viidates - staatus on endiselt 10/33. No ei saa vedama! Eelmisel nädalavahetusel tuli meile tegelikult viis kuupmeetrit puid, mida siis mõlemil päevil mängumajja tassisime ja riita ladusime. Oleks saanud ka ühe päevaga (st paari tunniga) muidugi, aga vaat ei ole enam siin talve hakul enam nii head vormi kui suvel. Pehmeks oleme jäänud! :)

Ühel hommikul lehte lugedes avastasin pisikese nupu kultuurileheküljelt, kus kirjas, et teater Vanemuine tuleb Helsingisse külalisetendustele. Kui seal veel mainiti, et üks esitustest on ooper Rehepapi ainetel, oli otsus kindel - seda peab nägema.

20141113_215854

Peast käis läbi mõte, et kas ooperis on Kivirähki sarkasmi ja elavate kirjeldustega tagasi hoitud, aga kus sa sellega, vähemalt esimeses vaatuses oli kärtsu ja mürtsu küllaga. Isegi niipalju, et osale publikust oli see pealtkuuldud kommentaaride põhjal lausa liig. Kiire hinnangu põhjal oli pool publikust minuvanused eestlased, kellele Kivirähk ja Rehepapp tõenäoliselt varasemast tuttavad, ja teine pool umbes 70-aastased kohalikud kultuurihuvilised prouad ja härrad, kellele võis nähtud etendus võrreldes Carmeni või Figaro pulmaga muidugi midagi pisut teistsugust olla.

 Rehepapp
Pilt: Vanemuine

Etenduse teine vaatus oli minu jaoks esimesest kehvem, sest raamatu puändi asemel rõhuti hoopis armastusele. Põnev aga on see, et kratt on ilmselt ainult eesti mütoloogiasse kuuluv tegelane, siinmail sellist asja ei tunta. See väide põhineb muidugi vaid minu tagasihoidlikul googeldamisel ja ma ei ole kindel, et kratil pole paralleele näiteks slaavi või saksa rahvapärandis. Huvitav oleks teada.

Rehepapp
Pilt: Vanemuine

Ja veel üks asi. Reedel käisin esimest korda elus minikruiisil (st. laevaga Tallinna ja tagasi, aga mahaminekut ei ole) ja elasin selle üle! Töökohustuste nimel tuleb vahel mugavustsoonist väljuda :)

Kommentaare ei ole: