neljapäev, 6. jaanuar 2011

Pildistamisest ja pildiraamatutest

Lootsin, et täna oleks ometi üks hea päev vesipapi pildistamiseks, aga ei, hoopis selline tüüpiline hall ja eriliselt kehva valgusega ilm. Ei hakka üldse kaameraga välja minemagi, et mitte närvi mustaks ajada. Seevastu vaatan teiste inimeste fotosid. Õnneks mul on ka, mida vaadata - Tallinnast hankisin kaks Alari Kivisaare foto- ja juturaamatut. Kivisaar on mulle alati sümboliseerinud mingit suhteliselt mõttetut raadiodiskorit, aga vaat komistasin raamatupoes tema teoste peale ja ohh! hoopis teistsugune pilt avanes.

Esimene raamat on pealkirjaga "Minu fotohaigus ja selle tagajärjed". Soovitan soojalt igale algajale ja miks mitte ka vähe edasijõudnumale loodusfotograafile. Mitte ainult piltide pärast, vaid ka pildikommentaaride ja jutu pärast. Kivisaar räägib, kuidas teme fotohaigus alguse sai, kuidas sellele oma pere ja töö kõrvalt aega leida ning mismoodi tema pildid on sündinud. Ja sellise sarkastilise ja eneseiroonilise huumoriga, et ma hirnusin päris mitmes kohas naerda. Või mida muud sa võidki teha, kui juttu käib araknofoobia all kannatavast fotograafist, kes on heade võtete nimel sunnitud istuma ämblikke täis varjes ja peab minema loodusse, kus muidugi iga oksa ja kõrre peal ämblik varitseb ...

Aga tegemist pole ainult naljaraamatuga. Sain sealt mitu head ideed ja inspireerivat mõtet pildistamiseks. Ja teadmise, et häid pilte võib teha ka töö kõrvalt, isegi kui sul pole aega kõik päevad läbi ainult metsas ringi jalutada ja loomadele ja lindudele peale passida ning nende elu-oluga tutvuda. Raamatus on ka ebaõnnestunud kaadreid - et ei näiks, et kaunite võtete saamine toimubki ainult nii, et lähed välja, teed kaks klõpsu ja asi ants. Mulle tuli igatahes suur äratundmisrõõm nende uduste piltide peale (tegelikult rõõm vast pole kõige õigem sõna), sest väga tihti mul juhtub ka nii. Umbes et väga haruldane ja kaunis lind lendab mööda, aga sa ei jõua isega kaamerat tõsta, fokuseerimisest rääkimata.

Aga nüüd, mida ma näen - taevas tõmbab selgeks! Nüüd käbedalt riided selga, kaamerakott ja akud kaasa ning kose äärde! Ei tea kui kaua seda selgemat ilma saab, aega ei või kaotada.

Kommentaare ei ole: