kolmapäev, 10. september 2008

Kaks sammu edasi, kolm sammu tagasi

Ma ütlesin eile Akile, et nii, mulle aitab, nüüd hakkan küll tõsiselt kaalu jälgima ja täna tegin ahjus mingit hirmus rasvast õuna-kaeravärki. Mul oleks nagu valikuline mälu. Alles pärast selle söömist tuli mulle meelde, et ahjaa, dieeti pidin pidama.

Olen ka loobunud chokokohvist ja kakaost. Hommikuti joon tööl kohvi piimaga, ilgelt halb on (aga natuke siiski hea) ja mõtlen, et nüüd olen tubli, kuna ei kasuta suhkrut. Ja siis mugin südamerahuga kõiki komme ja torte, mis meil tööl erinevatel koosistumistel pakutakse. Ma ei saa aru, miks kaal ei lange ...

Positiivselt poolelt, sulgpallis on palju lihtsamaks läinud. Ma ei tea, kas vorm on tõesti tõusnud või on kõik tänu spordijoogile, mida enne mängu, selle kestel ja pärast kaanime. Viimasel korral ei saanud enam korralikult nahkagi märjaks.

Ma ei ole muide ainuke dieeditaja siin peres. Laku on lubamatult palju juurde võtnud. Viimase mõõtmise järgi kaalub ta 4,9kg. Arstil käies oli 300g kergem ja juba siis kästi madala energiasisaldusega krõbinate peale üle minna. Naukku on Lakust ligi poole kergem. Me ei ole kumbki veel täpselt aru saanud, kuidas me neid kasse nüüd eraldi söödame, nii et üks sööks korralikult ja teine ei ületaks oma limiiti teise arvelt.

Pildisaldot ka tänasest fotojahist Honkanummi surnuaialt, esimesena odav lens flare trikk :)







Kommentaare ei ole: