Esimene trenninädal - normull

Esimesel trenninädalal olen eesmärkidega ilusti hakkama saanud. Kolmapäeval tegime peale tööd reipa müttamise lumesajus, tiba üle poole tunni ja keskimine pulss oli 125. Samasugune sooritus oli täna, ainult et ilm oli kõvasti parem - päike paistis ja räästad tilkusid, täiesti kevadine kohe. Reedel oli natuke ekstreemsem värk, testisime esmakordselt meie räätsasid. Liikusime maja taha metsa ja tegime seal umbes tunnise tiiru. Pulsi kiskus kohe kõrgemaks, sest osa ajast vajusime ikka korralikult lumme ja oli selline pooleldi sumpamine. Keskmiseks pulsiks tuli sel trennil 135, aga väga äge oli! Peaks mingisuguse põneva sihtkoha räätsanduseks välja mõtlema, mõni looduskaunis koht näiteks.. ja siis kaamera ka kaela ja müttama!

Kui nüüd samasuguse hooga ka järgmised seitse nädalat vastu pidada, siis võiks ju ergomeetritestis mingit tulemuse paranemist näha olla?

Elukohavahetuse teema on selle võrra edenenud, et korteri müügilepingu sõlmisime reedel. Meil on nüüd ligikaudu kolm kuud uus koht leida ja sisse kolida. Hmm.
Täna käisime üht kena puumajakest vaatamas, mis piltide pealt paistis nii ilus ja potentsiaalne. Kohale jõudes aga oli juba kaugelt näha, et pole see, mida otsime. Ilus ja romantiline oli see küll, aga näiteks toakõrgus jättis soovida. Ja see on juba üksi niivõrd suur probleem, et ei hakka jamama.
Paar huvitavat on veel silmapiiril, järgmisel nädalal üritame vaatama minna.

Uhhuduuri raamatuga sain ka ühele poole. Mulle meeldis. Ladus ja humoorikas jutt ning suhteliselt ehe mulje jäi kirjeldatud maadest. Täna kohe lugesin Jeemeni uuest presidendist rääkivaid uudiseid suure huviga ja seostasin raamatu sisuga. Üritan nüüd õhtulugemiseks Hõbevalge kätte võtta, ei tea kas saab asja või on mu ajud selle jaoks juba liigselt pehmenenud? :)

Ilusat pühapäeva õhtut!

Trenniklubi algus - Tasa ja targu

Nagu ma siin mingi aeg tagasi hõiskasin, on meil tööl käima tõmmatud vormi- ja kiloklubid. Eelmisel reedel pidasid meile lühikese tunnise loengu medõde ja füsioterapeut. Rääkisid, mida süües silmas pidada ja mismoodi vastupidavust ja jõudu treenitakse. Kuigi sealt eriti palju uut infot ei tulnud, oli siiski väga hea seda kõike asjatundja suust kuulda ja endale meelde tuletada. Mulle meeldis see medõe jutt, et alusta nö suurtest liinidest nagu regulaarsed söögiajad (et siis mitte näljasena ahmida) ja mõtle järgi, kas sinu probleem seisneb söögi kvaliteedis või kvantiteedis (söö paremini vs söö vähem) või hoopis maiustamises. Ja alusta muudatuste tegemist vaikselt, nii et keha ja vaim sellele vastu peaks - mitte ainult paar nädalat, vaid ikka elu lõpuni.
Mul on ka probleem see regulaarne söömine ja täpsemalt hommikusöögi vähesus. Kohvi ja jogurt ei ole eriti piisav, lõunaks on juba suur nälg ja siis mugingi rohkem kui vaja :) Ja muidugi õhtul mõttetute kalorite tarbimise ehk maiustamise võiks ka vähemale jätta.

Toidu suhtes oli neil selge soovitus - puu- ja juurvilju rohkem ja valget suhkrut ja jahu vähem.

Eile käisin ka vastupidavust ja lihasjõudu mõõtmas, et treeningsoovitusi saada. Ma teadsin, et mu aeroobne vorm on olematu, aga no ikkagi oli masendav. Mul ei lubatud nimelt täit 11 minutit ergomeetril sõtkuda, sest pulss oli juba kaheksa minuti kandis 170 peal. Kolm varianti - mul on kas sitt vorm, erakordselt kõrge maksimumpulss või siis kilpnäärmeprobleemid. Tundub, et vastus kaldub selle esimese variandi suunas :D
Soovituseks sain siis rahulikult alustada, et vastupidavust treenida. Kolm korda nädalas pooletunnised reipad jalutuskäigud, pulss kuskil 120-140 vahel. Ja nädalavahetusel näiteks üks pikem. Vot nii siis. Kui ma selle peale silmi punnitasin, et kas tõesti järgmised neli kuud ainult jalutan, siis vastus oli enam-vähem jah. Pressisin füsioterapeudilt välja kahe kuu pärast uue ergomeetritesti, et oleks mingi vahepealne eesmärk ikkagi. Kahe kuuga nimelt peaks vastupidavuses muudatusi nägema.

Rasvaprotsent mõõdeti ka, selliste meeldivate tangidega, ja seda ma välja hõikama siin ei hakka :D Soovitus oli saavutada 22% ja ütleme nii, et see päris koheselt kätte ei tule.

Lihasjõud oli õnneks suht okipoki, ehk siis hindeks sain neli. Testisime hantlite tõsteid (viiekilostega, jeerum), kõhulihaseid ja jalalihaseid. Aga no viis võiks ju ikka olla, eks!

Nüüd on mul lihased suht kanged kõik. Eriti kõht. Aga täna juba lähme välja müttama, et vormi tõstmist alustada. Enam hullemaks ju minna ei saa? ;)

Kinnisvaraasjad

Nonii, korter sai nüüd vist müüdud. Tuli pakkumine, mille ka vastu võtsime ja järgmisel reedel on meil tehingu allakirjutamine ostjate pangas. Olen veel osaliselt reserveeritud enne kui nimed on lõplikult paberil, aga teisalt tunnen kergendust, et nii lihtsalt ja kiirelt müügioperatsioonist välja tulime. Viimasel nädalal helistasid mulle iga päev maaklerid erinevatest kinnisvarafirmadest. Õnneks on mul telefonis helistajate numbriotsing, nii et nägin kohe ära, millega tegemist ja ei vastanud neile.
Ühega küll rääkisin, tal oli meile "kindel ostja" ja tuli lausa ostja nimel meie korterit vaatama. Tegi lühikese tiiru, magamistube ei vaadanud ja siis hakkas jutt peale, et "ostjad" on valmis pakkumist tegema jne. Ja muidugi meie peaksime temaga lepingu tegema, et seda pakkumist saada. Huumorimees täielik. Üritasin esialgu olla cool and collected, aga kuna ta ajas oma jaburat juttu edasi, siis lõpuks sain täiesti pahaseks. Seaduse järgi on selliseid nippe kasutades müümine karistatav. No nüüd vist liialdan, kui seadusest räägin, aga põhimõtteliselt oleksin ma võinud ta kinnisvaramaaklerite järelvalvesse üles anda.

Nüüd siis otsime pingeliselt uut kohta ja loodame, et selline ikka leidub. Kompromissi ei tahaks teha ja peale praegusest kodust väljakolimist hotelli ka ei tahaks minna :)

P.S. Trenniklubi algab ka ilusti - tegin eile muffineid ...

Raamatuliinil: Uhhuduur ja teised

Kuna Aki vaatab telekast Voonakeste vaikimist ja mina keeldun seda uuesti vaatamast (jube horror film ju), siis ongi mul täna telekavaba õhtu. Eile lugesin lõpuni Liis Kängsepa Mina, Vandersell -raamatu ja täna võtsin ette jõulukingituseks saadud Ehh, uhhuduuri. Täpsustusena olgu öeldud, et tegemist on teise raamatuga, räägib sõidust Teheranist Addis Abebasse. Algus on meeleolukas ja paljulubav, kuigi ma endamisi mõtlen, et kas nad peale vägijoogi tarbimise ka midagi teevad? :)
Kamba esimest raamatut ma pole lugenud, nii et eks ma saan järgnevate lehekülgede jooksul oma küsimusele vastuse.

Samuti jõulukingiks saadud Tule ja Jää sarja neljandat raamatut, Feast for Crowsi üritan mitte liiga kiirelt lugeda. Nimelt sarja viies osa ilmub paperbackina alles kuu aja pärast. Tegin just tellimuse Play.comi ära, et raamat koheselt peale ilmumist postiga saabuks.
Telesarja teist hooaega lubatakse ka alates esimesest aprillist, nii et terve kevad möödub raamatuseeria tähe all. Jei!

Lõputu lumi

Imeline winter wonderland on saabunud, kuigi selle tulekuga ei osanud mitte kõik toime tulla - eile olid Lahti kiirteel uskumatud ahelavariid. Kui meie hommikul (küll mööda pisemaid teid) tööle sõitsime, tuli nii palju lund, et nähtavus oli tõesti vaid hädised paarkümmend meetrit. Ja sellise ilmaga tüübid muidugi kihutavad kiirteel.. Õnneks oli see siiski nö õnnelik õnnetus, kellelgi midagi hullemat ei juhtunud.

Täna võtsime päikeselise ilma puhul kaamerad näppu ja suundusime Kulosaari mõisa juurde. Päike läks muidugi pilve taha kaks minutit enne kohalejõudmist, no tüüpiline! Samal hetkel hakkas lund kallama, nii et sain vaid paar kaadrit võetud.

Mõisahoone:


Purikad:








Mõis teise nurga alt, lumesajus:


Lisaks jõudsime täna veel Ikeas käia. Pidime diivanipealseid uurima, sest aeg ja kassid on praeguste kallal kõvasti vaeva näinud, aga lõpuks väljusime sealt hoopis pildiraami ja minikasvuhoonega. Uskumatu, Ikeast ilma pangakaarti lehvitamata välja tulla ei saa. Aga nüüd mul on ürtidele kasvuboks, ja kassid ei saa sellele ligi :D Jess!