Mõtlesin blogimist jälle natuke käsile võtta. Kõik viimased postitused on reisidest või muudest pildistamistrippidest, aga eks ma teen ju muid asju ka. (Kuigi mitte palju..)
Praegu ootame põnevusega (või õudusega, ei tea täpselt) katuseremonti. Töömehed on juba meie majani jõudnud, naabril on vana katus juba maha rebitud ja uue aluskate tehtud. IV-mehed (st. ilmanvaihto = õhuvahetus = ventilatsioon) on aga graafikust täiesti maas. Kõrvalmajas olid käinud paar nädalat tagasi uusi ventilatsiooniauke puurimas ja noh, nüüd neil on siis kaunid augud tubades ja köögis, aga mingit muud progressi pole toimunud. Naaber oli oma kassid kuhugi mujale hoidja juurde toimetanud, sest need kippusid köögis ventilatsiooniauku ronima.. Tegelikult ma ei usu, et see meil probleemiks oleks, sest kassid ülemiste köögikappide peale ei pääse.
Aga meile tuleb see aukude puurimise värk homme. Akil on õnneks võimalus homme kodus olla, sest neid töömehi päris niisama siia müttama ei taha lasta. Peab ikka ise nii kassidel (et need välisuksest välja ei lippaks või puurimishäältest väga paanikas ei oleks) kui ka töömeestel natuke silma peal hoidma.
Kaks nädalat veel ja siis peaks nii katus kui ka ventilatsioon meie majas täiesti valmis olema. Eks näis. Plaan on selline, et siis kutsume maakleri korterit hindama. Ja teeme sellest olenevalt arvutusi ja otsustame, kas hakkame sügisel elukohta vahetama või peaks veel mõnda aega säästma. Sellest kuramuse katuseremondist muidugi tuleb ka korterile laenu kaela, nii et see müümisele (või täpsemalt öeldes heale müügihinnale) kaasa ei aita.
Muidu olen juba tööeluga ka peale puhkust harjuma hakanud. Esimesed nädalad olid nagu ikka suht vaevalised, aga nüüd on juba selline tüüpiline kerge healoomuline paanika peal ja hoog sees. Kummaline, et töötempo oleneb sellest, kui palju deadline'e sul kukil on ja kas kolleegid on samuti tööl või mitte.
Vaikselt hakkab tunduma, et sügis ongi käes. Oled tööl, vihma sajab, elad rutiini sisse jne. Tegelikult muidugi on mõnusalt sooja aega veel pisut järel. Eriti kassidel on praegu superhuvitavad päevad. Õhtuti läheb väljas juba pimedaks ja meile lendavad valguse peale tuppa igasugused ööliblikad ja sellised suured pikakoivalised sääse moodi putukad. Aga siin neid juba oodatakse ja teritatakse küüsi.. Hirmus tramburai käib nende püüdmiseks. Naukku tegutseb suhteliselt vaikselt ja nõtkelt, viuh-siuh ja ongi putukas käes. Kui Peemot aga jahti alustab, siis kostab köögist mütakaid ja küünte klõbinat. Vahel nad söövad oma saagi ära ka. Seda on suhteliselt jälk vaadata, putuka pikad jalad ulatuvad kassi suust välja.. öäk. Aga no olgu neil vahel jahimehe rõõmu ka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar