Olen viimased nädalad (või kuud.. aeg läheb nii kiirelt, et ei saa arugi) tööl pidevalt duracell-jänes olnud. Stiilis, et lähed hommikul tööle ja järgmine kord kui kella vaatad, on see juba vähemalt kolm saanud ja tööpäev peaaegu lõpule veerenud. Sellest rääkimata, et töö tuleb veel koju ka. Ma olen muide alati arvanud, et ületööd tegevad inimesed ei oska lihtsalt oma aega ja tegemisi mõistlikult planeerida või liigsetest tööülesannetest keelduda. Nüüd pean tunnistama, et vahel lihtsalt polegi muud varianti.
Aga nüüd viimased paar-kolm päeva on olnud rahulikum! Ja mõned suuremad projektid hakkavad valmis saama! Ja nii selle kui ka muidu reede õhtu auks võtan suure kruusi piimakohvi (või peenemalt öeldes lattet), keeran end mõnusalt sooja teki alla ja loen üle pika-pika aja raamatut. Ma veel täpselt ei tea, kas see on Jeremy Clarksoni Driven to Distraction (mitte et ma autopeer oleks, aga Clarkson paneb head kildu) või siis kunagi siin varemgi mainitud Greatest Show on Earth. Üks Iain Banksi raamat ootab ka veel lugemist, aga võib-olla oleks mõistlikum need kaks poolikut kõigepealt lõpuni lugeda.. Eestikeelne lugemisvara on kahjuks otsa lõppenud, olen sunnitud inglise keele peale üle minema :)
Pühapäeval on ilmselt juba esimene advent, ja sel poleks muidu erilist vahet, aga nüüd ma võin lõpuks ometi kapist jõulutuled välja kraamida ja õue männi peale visata! Peab muidugi jälgima, et õues hirmsa pakase kätte ära ei jäätu. Minuarust lumi on iseenesest täiesti mõistlik ja tore nähtus, aga termomeeter võiks püsida umbes -2 kraadi kandis. Mingi -14 on täielik põhjapoolus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar