reede, 12. juuni 2009

Iga algus on raske

Ma juba varasemas blenderipostituses kirjutasin, et mul on järjekordselt käsil tervislike eluviiside programm. Mingil hetkel sai siiber lõputust mugimisest ja rasvavoodri kogumisest. Head inspiratsiooni selleks saab proovikabiinidest - eredas valguses peegli ees poseerides jõuab nii mõnigi tõsiasi kohale. Sellest järeldus - motivatsiooni hoidmiseks peab tihedamalt shoppamas käima.

Aga programmist täpsemalt. Ma olen seda lausa üle paari nädala järginud. Paistab, et seni läheb veel hästi. Ptüi-ptüi.
Niisiis, ma üritan normaalselt süüa. Magusa konsumeerimist olen radikaalselt vähendanud, aga õnneks on mul selle asemel smoothied. Eile just banaani-maasika drinki nautides mõtlesin, et kui peaksin selle ja šokolaadi vahel valima, siis võtaksin esimese. Selline ketserlik mõte, täitsa uskumatu.
Samas mingit karmi salatiliini ma ei pea. Korralik lõunasöök peab ikkagi olema ja mingite kalorite või rasvade jälgimisega juuksekarva lõhki ei hakka ajama. Lihtsalt üritan üleliigset mugimist vältida.

Aga tahaks veel lisaks ka kaalu vähendada ja vormi tõsta. Ikka kõikvõimalikud soovid. Olen üritanud lisada füüsilist aktiivsust. No põhimõtteliselt peaks null-tasemelt kasvatamine lihtne olema, aga no absull ei ole. Liikumine on üldiselt ebameeldiv ja higine tegevus (ohoo eks), peab pingutama ja pärast on väsind olek. Suurem osa füüsilistest tegevustest on minuarust ka hirmus igavad, no näiteks mingid rühmatrennid (kaua sa ikka kargad) või aktiivne kõndimine. Viimast ma olen üritanud vaikselt aretada, aga juba praegu on mul meie ümbruskond läbi käidud ja iPoditäis muusikat kuulatud. Noh ja mõned võib-olla naeravad, et ehee kõndimine on mingi raske tegevus vä - aga midagi minu senisest vormist räägib see, et kiire tempoga käimine võtab mul naha ikka märjaks.

Siiski leidub üks asi, mida mulle meeldib teha ja see on sulgpall. Paraku alles käesoleval nädalal käisime kaks korda sulkas, muidu ikka vaid korra. Ja no sellest ühest korrast pole vormi mõttes muud kasu kui mängimise lõbu. Nii et midagi muud mul üle ei jää, kui ühendada sulgpall ja käimine, käimine ja sulgpall ja neid mitu korda nädalas. Sel nädalal on näiteks olnud neli aktiivset päeva, NELI! Üks päev jäi vahele, sest kolmapäeval oli shoppamine ehk siis motivatsiooni tõstmine. Ja mul on kogu programmist NII siiber! Ma ei taha mingi jalutamise peale üldse enam mõeldagi. Mulle tundub, et homme ma ainult passin telekat ja ei liiguta lillegi. Tasakaalu mõttes nagu.

Aga tulemused? Neid nagu veel eriti pole. Või noh, juurde pole midagi tulnud ja kohe alguses kadus umbes kilo võrra vedelikke või miskit. Ürita siis niimoodi mingit motivatsiooni säilitada.. Aga lähengi tuju tõstmiseks smoothiet tegema, see on ikka päeva tipphetk. Uuel nädalal siis vist jälle uue hooga.

Kommentaare ei ole: