Pühadejutud

Ongi vabad päevad lõpule jõudmas ja homme tuleb end taas töölainele seada. Niisama kodus vedeleda oli mõnus. Vahepeal juba mõtlesin, et peaks pühapäeval allahindlusi uurima minema, aga täna hommikul tõdesin, et milleks oma urust välja ronida :) Tuleb ikka lebasklemisest viimast võtta.

Tegevusetusest võrsuvad igasugused head ideed. Olen juba vaikselt järgmise aasta aiaplaane mõlgutanud ning aiaraamatuid ja seemnekatalooge sirvinud. Tuleb jälle üks suurepärane aia-aasta!

Kassidel on olnud samuti lõbus, oleme ometigi jaksanud nendega tavapärasest rohkem mängida. Ja muidugi jõuluvana tõi neile ka oma pakikese - mitu värvilist juuksekummi! Need lendavad kiirelt ja on head karvased - saab käpaga hästi lüüa. Peemotit ma pole ammu niimoodi jooksmas näinud ja Laku unustas hetkeks lausa söögi - see on nagu väike maailmaime.

Peemot oli nobe nagu välk ja jäi piltidele ainult udukoguna:





Laku võttis esmalt natuke rahulikumalt:







Teine kingitus oli muidugi ka, päkapikud tõid need juba enne jõule. Kaks pappkasti!



Väikestest asjadest tuleb rõõmu tunda :)

Tihastest, oravast ja kividest

Möödunud töönädalal ei paistnud lõppu tulevat. Keskendumine on kadunud, sest mõtted on jõulupühade ja paari vaba päeva juures. Kõige rohkem ootangi pühadelt seda, et saaks lihtsalt kodus olla ilma mingite kohustuste, ootuste, deadline'ide ja tegemata tööde nimekirjadeta.





Puhkust mul ei ole, aga õnneks on olemas nädalavahetused. Umbes nagu mina laupäeva hommikul:



Nagu piltidelt näha, sain eile mahti lindude söögimaja pildistada.

Tihane leidis maapähkli:



Orav mõtleb mingit plaani välja:









Täna oli ligemale kümme kraadi sooja, nii et remondi asemel tegime õues aega parajaks ja veeretasime kive ühest kohast teise. Kuna kevadel läheb kasvuhoone ehitamiseks, tuleb kivid eest ära vedida - kiviktaimlasse muidugi. Sikutasime neli suurt kivi ühest kohast teise, rohkem ei jaksanud. Selg oli märg ja käed värisesid, aga vähemalt kevadel on neli kivi vähem!

Kivimürakad oma uues kohas. 





Uskumatu tegelikult, et jõulude eel on võimalik aias mütata.

Ilusat neljandat adventi!

Kaks sõna remondist

Uskumatu, aga tõsi! Tegime täna lausa kolm tundi remonti. Kui sellise tempoga jätkame, siis ei lähegi terve remondi peale rohkem kui kaks aastat..
Tegelikult kuskilt otsast peab ju alustama. Paar-kolm tundi nädalas on loomulikult naljanumber, aga hetkel ei ole mingit jaksu peale tööpäeva remondiga tegeleda. Tänane pingutus võttis juba võhma täiesti välja. Rebisime saunast seinalaudu ära. Päris hästi olid kinni naelutatud teised, pole midagi öelda. Enne lõppes jaks ära, kui kõik ära saime. Aga eks jääb järgmiseks korraks ka midagi, laelaudadele lisaks.


Nüüd veel poolteist nädalat pingutust tööl ja siis saab paar vaba päeva!

Jälle üks tavaline nädalavahetus

Eile hommikul paistis päike, mul on lausa tõestusmaterjali piltide näol. Käisime ümbruskonnas jalutamas. Lausa kevadine tunne oli.





See erakordne nähtus möödus siiski kiirelt. Päeval hakkas vihma udutama, nagu oleks mõista antud, et kevademõtteid ei tasu veel mõlgutada.

Õhtul otsustasin jõulumeeleolu luua. Kõigepealt pakkisime lahti plastikkuuse, mis juba mitu aastat on oma kohust täitnud. Selle ehtimine on alati puhas rõõm :)



Päkapikud valvavad riiulil:



Diivanilauale kogusin suuremaid ja väiksemaid küünlaid:



Õues ulus kõva tuul, aga toas oli ahi köetud, kassid magasid ja mina nautisin küünlavalguses kohvi. Täielik idüll!
 
Täna aktiveerusime lõpuks ometi remondi osas. Peaaegu oleks jälle tahtnud edasi lükata, aga leppisime siiski kokku, et teeme kasvõi tunnikese tööd. Alustasime saunast - monteerisime saunalava lahti ja Aki saagis lauad tükkideks - ikkagi hea ahjutäis puitu. Mina korjasin kerisekived kokku. Kokkuvõttes polnudki väga hull, elasime üle :) Aga see on muidugi alles algus..

Nädalavahetusele paneb punkti iseseisvuspäeva vastuvõtt, mida ikka vähemalt poole silmaga tuleb jälgida :)

Novembri vaikuses

November jõuab juba lõpule ja ma pole terve kuu jooksul blogisse kriipsugi kirjutanud. Pole nagu midagi eriti öelda - teen tööd ja vahin telekat, keda see huvitab :)

Eile saime end siiski natuke kodust välja aetud: käisime Henri Cartier-Bressoni fotonäitust vaatamas. Huvitavad must-valged võtted maailma eri paikadest, portreed tuntud kunstnikest ja kirjanikest. Ei olnud nii põnev nagu kunagi Elliott Erwitti näitus Fotografiskas, aga äge siiski.
Pärast maandusime restorani ja tähistasime aastapäeva, mis sest, et pisut hilinenult.

Täna on see-eest olnud mõnus lihtsalt kodus toimetada ja lebaskleda - mõlemat sobivas koguses. Süütasin advendi puhul küünlad ning ostsin seekord juba varakult postkaardid ära, et ei peaks enne jõule nende pärast tunglema.
Tegelikult on meil nüüd meie jõulukinkidega samuti kõik korras, sest mul tuli Black Friday sooduspakkumisi uurides hoog peale ning ostsin meile lennupiletid... kahte sihtkohta. Jaanuaris Londonisse ning märtsis Lapimaale virmalisi otsima. Ma tean juba ette, et suvel on nii palju aias tegemist, et sel ajal pole mingit mõtet reisi planeerida. Nii et selle asemel teeme siis paar väiksemat tuuri aasta algul.

Ilusat esimest adventi!