Omalaadne Monaco

Nizzaga tutvust teinud, võtsime ette päevareisi Monacosse. See pisike vürstiriik on Nizzast pooletunnise rongisõidu kaugusel, nii et peaaegu kiviga visata. Raudtee kulges peamiselt tunnelites, aga vahepeal oli lühidalt võimalik rannavaateid nautida: näha oli looduskauneid randu ja lahesoppe täis suuri ja kalleid jahtlaevu.

Kuna startisime varakult, oli hommikusöök söömata, nii et esmalt maandusime kohalikus kohvikus. Algul olime pisut ebakindlad, et milline hinnatase meid ees ootab, aga ei olnud hullu, enamvähem samapalju pidi kohvi ja singileiva eest välja käima kui Soomes. Muidugi kuulsa Monte Carlo kasiino kõrval asuva Cafe de Paris' valikuga me ei tutvunud, see oleks võib-olla teistsugune olnud. Rüüpasime kohvi ja jälgisime kohalikku elu-olu - kohviku teised kliendid paistsid kõik mitte-turistid olevat. Väga šikilt oldi riides, meestel ülikonnad ja naistel businesskleidid (erinevalt Nizzast ja Cannesist). Mine tea, võib-olla olid kohaliku pangandussektori töötajad, aga igatahes meie paistsime seal oma suveriiete ja fotokatega selgelt silma :)

Hommikueine nauditud, jalutasime edasi kuulsa Monte Carlo kasiino poole. Mis jäi silma - pargid ja tänavad olid superkenasti hooldatud, olid näha mitmeid koristajaid ja aednikke tööhoos.



Ja siin ta on, massiivne ja suurepärane: Casino Monte Carlo



Detailid:




Peasissekäik ja turistide lemmikpildistamiskoht :)



Vaade mere poolt:



Ja veel pisut teisest suunast, näha ka rohelust ja taustal kõrguvaid mägesid:



Oli tõesti muljetavaldav ehitis ja atmosfäär. Edasi liikusime jaapani aia suunas, et seal väike puhkepaus teha. Milline idüll! Rahulik sopp keset turistide poolt vallutatud linna. Lausa sõiduteede hääled vaibusid seal.




Edasi marssisime jahisadama ning Monaco vanalinna suunas. Möödusime muidugi ka kuulsast F1 "hairpinist"



Paar ehitist:



Vanalinn asus pisikesel künkal ja oli tõesti sümpaatne. Samas kandis oli muidugi ka vürsti palee ning katedraal, kus asusid monarhia esindajate hauaplaadid, muuhulgas Rainier III haud ja Grace Kelly roosidega kuhjatud mälestusmärk:



Loomulikult ei saanud jätta spekuleerimata Albert II ja Charlene Wittstocki abielu teemadel - kui vabatahtlik see kooselu on ja kas vastab tõele, et Charlene püüdis enne pulmi Prantsusmaalt põgeneda. Me ei saa seda ehk kunagi teada :)

Parim osa künkale ronimisest olid muidugi vaated jahisadamale ning "uuele Monacole" - merre laiendatud Fontvieille linnaosale.

Jahisadam:



Fontvieille ja sealsed katuseterrassid:




Laskusime taas alla linna, käisime kohalikus SPARis söödavat ostmas (naljakas, et Monacos on SPAR, aga teisalt, seal oli ju ka MacDonalds) ning võtsime veel viimased kaadrid.




Omalaadne koht on see Monaco. Ilus ja viimase peale klanitud, aga siiski tulevad pähe mõtted maksuparadiisist ja skandaalidest. Kui palju neis juttudes on tõtt, see jääb vist igaühe enda arvata.

Suve pikendamine Nizzas

Üks selge sügise märk on see, kui toas tõmbab jahedaks ning ahjule peab tule alla tegema. Sel nädalal oleme seda juba kaks korda kogenud. Eelmisel nädalal nautisime see-eest suvesooja ja puhkusepäevi Nizzas, Prantsusmaa rannikul. Puhkasime nii päevatööst kui ka remondist ja tõesti mitte kordagi ei tulnud need reisil mõtteisse, seega eesmärk saavutatud sajaprotsendiliselt.

Miks siis Nizza? Sihtkohta arutasime tükk aega ja kõigepealt oli plaanis tegelikult hoopis Sitsiilias ringi tuuritada, aga Norwegiani sooduspakkumised otsustasid asja ära. Mõtlesime Nizzas öömaja pidada ning teha sealt päevareise Monacosse, Cannes'i ja Alpidele Verdoni kanjonit kaema.

Alustangi reisijutu ja -piltidega Nizzast.
Nizza on tuntud kuurortlinn ja paarsada aastat tagasi muuhulgas üks brittide lemmikutest. Sellest tulevat ka kuulsa rannapromenaadi nimetus: Promenade des Anglais. Kohe esimesel õhtul suundusime sinna kõhtu täitma ning jalutama.

Vaade promenaadilt linnusemäe suunas:



Vaade teises suunas:



Nizza sadamas toimus sel õhtul mingisugune festival, rahvas jalutas ringi, nautis tänavamuusikute esitusi, söödi-joodi väljas. Ühesõnaga möll käis, põldude ja metsade rahuga harjunud inimesele ikka uutmoodi asi jälle.

Järgmisel hommikul võtsime linnaga tutuvmise tõsisemalt ette. Kõigepealt muidugi proovisime prantsuse keelega hakkama saada. Minu sõnavara piirdub sõnadega croissant, cafe noir ja cafe au lait, aga mis sa hing veel tahad, kui tänaval on pagariäri, kust neid kõiki saab. Soojad ja värskelt ahjust tulnud isetehtud croissantid ja muud saiakesed - no milline nauding.

Massena väljak:




Laskumine väljakult vanalinna ja päeva sihtkoht - linnusemägi paistab ka kätte.



Vanalinna vaateid:






Vaade merele:



Esimese päeva hommik oli hall ja pisut vihmane, kuid õnneks läks see kähku mööda. Linnusemäe kaadrid on aga just selle halli ilmaga võetud.






Vanalinna ja rannapromenaadi vahel on turg:



Jalutasime teisele mäeküljele jahisadamat uurima. Kõrvalmärkusena pean ka veel mainima, et mingit linnust mäe peal enam ei ole, ainult varemed ning muidugi need suurepärased vaated alla linna.






Mäel oli osavaid kiviladumise meistriteoseid:




Kui alla sadamasse jõudsime, olid pilved kadunud ning päike soojendas jõudsasti.



Keerasime suuna sadamast tagasi vanalinna suunas, et midagi hamba alla leida.



Nizza vanalinn ei ole muide mingi kuliss, seal kuivab pesu, on potililli ja kasse:





Turistivärki on muidugi ka kuhjaga, näiteks seebid (Savon de Marseille, peaaegu nagu Nizza, aga mitte päris):



Peale lõunat tegime veel väikese peatuse kuulsas Fenocchio jäätisebaaris. Imehea oli, ja see ei jäänud muidugi viimaseks korraks neid hõrgutisi maitsta :)



Pildile mahtus väike osa valikust, maitseid oli kümneid ja kümneid:



Nautisime veel vanalinna vaateid, tõesti kena ja huvitav oli.





Õhtul jalutasime rannapromenaadil ja vaatasime mühinal randuvaid laineid. Kuigi me reisidel tavaliselt lippame ringi, et aina uusi ja uusi vaateid näha, siis Nizza õhtutel lihtsalt istusime ja nautisime promenaadil merevaateid ja lainetemüha. Hing puhkas.

Siin veel päevavalguses võetud pildid rannarõõmudest ning promenaadiäärsest hotellist/kasiinost.




Järgmisel päeval sõitsime pooletunnise rongisõidu kaugusel asuvasse Monacosse, aga sellest rohkem järgmises postituses.

Tapeedid ja parkett

Puhkus sai läbi ja blogikirjutamisse tuli paus. Lausa kuu aega pole mul midagi öelda olnud. Rütmi muutus on vist olnud suurem kui võinuks arvata.

Suvi näitab oma viimast jõudu - tõeliselt ilusad soojad ja päikselised päevad on olnud. Aga hommikuti on karget jahedust tunda ja udupilved katavad põlde. Puud hakkavad vaikselt kollaseks ja punaseks tõmbuma. Me oleme tegelikult talve tulekuks juba valmistunud ja mängumaja puid täis ladunud.

Remondiga on nii, et kes tasa sõuab, see kaugele jõuab :) Tegelikult on asjad jälle kenasti edenenud, jupp-jupihaaval. Suurem magamistuba on värvitud ja elutoa lage värvimiseks ette valmistatud. Tapeedid tellitud ja ka kohale saabunud - ootavad töökoha kapis, et me need autoga koju transpordiks.

Väiksed näited ka:

Nädalavahetusel olen suuremasse magamistuppa parketti pannud. Päris asjalik sai, mis sest, et ise ütlen :)





Nüüd tuleb veel poole ööni ärkvel püsida, et Akile lennujaama järgi minna. Pesen pesu, joon kohvi, käin duši all ja kuulan muusikat, ma arvan, et see aitab und eemale peletada :)