Laupäevane looderdamine

Ma näen, et kõik mu blogi kolm lugejat (minu lisaks muidugi) soovivad uusi postitusi näha vähemalt paar korda nädalas. Ma ei hakka võimatut lubama, ent üritan tulemust meeles pidada.

Tänane päev on möödunud kiirelt, ärkasime esiteks poole päeva ajal, kuna eilne õhtu läks tiba pikaks. Sõbrad käisid külas, grillisime, veinitasime ja ajasime juttu. Nüüd oleme pool päeva mõttetuid olümpiaalasid vahtinud ja eilseid söögijääke sisse ajanud.

Ühel hetkel sain imelise inspiratsiooni minna oma riidekappi koristama, hakkas närvidele käima see, et hommikuti ei leidnud sealt endale enam riideid selga. Ainult mingeid suvetoppe tuli esimesena välja, nendega siiski tööle ei hakka minema.
Masendav oli muidugi see, et leidsin kapist ühed püksid, mis enam kinni ei lähe. Kahju on räigelt.. ent panin nad siiski veel kappi tagasi paremaid (ja kõhnemaid) päevi ootama. Sorteerisin välja ka ühe kotitäie prügikasti siirduvaid kaltse (ma ei saa aru, miks mul on mingeid ärapleekinud ja pesus koledaks läinud toppe alles) ning ühe kotitäie UFFi minevaid riideid.



Ukerdasin ka fotokaga tiba õues ja tegin vihmase ilma võtteid. Mul ei õnnestunud see muidugi kõige paremini, pärlendavad vihmapiisad olid tegelikult palju kaunimad, kui pildi pealt näha on. Maksarohi on puhkenud õitsele, salat mehiselt kasvanud ning õun paisunud. Lõikusaeg on varsti käes :)

Iga algus on raske

Ei ole minusugusele lihtne tervislikke eluviise ühekorraga omandada. Ahvatlusi on hirmus palju ning trenn pole midagi puhtalt lõbus karglemine. Laupäeval saime end küll ilusti maast lahti, aga mängida oli hirmus raske. Higi voolas ja jalg ei tõusnud, nagu oleks pohmakas olnud. Saal oli ka palav ja niiske (paha siga - mitu viga).
Peale lõunat pidime veel aiatööd ette võtma, Aki niitis muru ja mina lõikusin põõsaid, jälle nahk leemendas. Õhtuks olin läbi nagu märg kalts.

Täna kohe võtsingi kergemalt, vahtisin pool päeva olümpiamänge (oh mis huvitavaid spordialasid on olemas!) ja sõin pitsat. Vabandan end sellega, et pitsa oli taimne, ainult seened, paprika, ananass, tomat:



Noh ja tiba juustu ikka ka ...



Pidin ka veel sellise pildi tegema, kus värskelt ahjust võetud eksemplar peal oleks, ent unustasin selle ära ja hakkasin koheselt mugima ;(
Aga võrdluseks Aki pitsa. Pisut rohkem liha kui mul.



Teisipäeval jälle sulgpall. Ootan põnevusega, millal ükskord hakkaks platsil jooksmine lihtsamaks muutuma. Nii et iga palli järgi hüppamine ei tõstaks pulssi kahesajani ;(

Kummikommimõtisklused

Lugu algab sellest, et nägin poes armsat kummikommikarbikest. Et aru saada, millest ma räägin, vaadake seda lehekülge. Kohe mõtlesin, et olen suurepärane girlfriend ja viin karbikese kummikarusid Akile. Ennast kiitmast ei väsi :)

Ent kummikarudest tuli mul meelde, et Soomes on huvitav ütlemine, "aina ei mene nallekarkit tasan" ehk siis alati ei jagune kummikarud võrdselt. Tavaliselt kasutatakse seda siis, kui on näiteks mingi ebaõnn juhtunud või elu kedagi ülekohtuselt kohelnud. Minumeelest jube sümpaatne ütlus, sisaldab siiski annuse positiivsust, sest kes võiks ikka tõsiseks jääda, kui jutt on kummikarudest.

Last but not least kummikommide teemal. Kas mäletate, kunagi oli müügil selliseid kummiusse? Minumeelest me väikestena Pillega alati neid ostsime ja mugisime. Nostalgia :)

P.S. Uus küsitlus ülanurgas!! Ma olengi ennast viimasel ajal aiapostituste osas tagasi hoidnud, materjali oleks küll ... ;)

Uus hooaeg

Tundub, et siirdusime juulist otse septembrisse ja august jäi sel aastal ära. Igatahes nagu sügise puhul ikka, on mul jälle plaan peale grillihooaega tervislikud eluviisid üles leida. Plaane mul ikka jagub, võin teistelegi jagada.

Suures innustusepuhangus broneerisin meile kiirelt kodust 500m kaugusel asuvast spordihallist jätkuva sulgpalliaja. Teisipäeviti kell 17, väljak nr 17. Vedasimegi eile oma kondid (ja rasvad) kohale.
Muide eile hommikul käisin ka tervisekontrollis, uus töökoht ja kohustuslik jne. Vereanalüüs oli ilus nagu ikka, aga kuna ma ausalt medõele tunnistasin, et liikumisega on nirud lood, siis ta muudkui korrutas mulle, et ürita ikka liikuda ja trenni teha. Aitäh, ma tean isegi, kuidas PEAKS elama, see ei olegi probleem.

Tegelikult mulle meeldib sport, eriti sulgpall ja võrkpall ja kui mina võidan. Eile mul ei läinud õnneks. Akilt sain täiega kotti. Teises mängus juhtisin juba mingi 12-2 umbes, kui mul varbad krampi läksid ja siis algas allakäik. Sihtimine oli käest ära ja vorm null. Aga muidu oli tore vahelduseks mängida!

Vapralt panime ka laupäevaks aja kirja, ma kujutan ette, milline vingumine puhkepäeva hommikul algab, kui peab maast lahti saama ja trenni veerema :)

Nõrkus

Taipasin eelmisel nädalal, et ma olen väga vastuvõtlik välismõjudele. Hakkasin ajaviiteks üle pika aja mingit naisteajakirja sirvima ja kohe tuli tunne, et ma TAHAN seda riidehilpu ja VAJAN seda meigivahendit, mida oli kenasti värvipiltidel esitletud.
Eelmine nädal oli ka esimene töönädal peale puhkust, kesklinna ahvatlevate ja piiramatute shoppinguvõimaluste keskel. Hirmus himu on minna särke ja seelikuid näppima. Õnneks ma pole veel murdunud. See tähendab, et tegelikult ma juba jõudsin poodides tiirutada, aga nagu ikka, ma ei leia midagi sobivat või siis ei raatsi raha kulutada. Aga H&Mi leheküljelt valisin siiski silmade vilades sügisgarderoobi esemeid välja. TAHAN.



Muide tegin ka veel ühe tiiru Suomenlinnas sõprade seltsis ja seekord sain suure kanada laglede parve pildile (uurisin ka välja, et eesti keeles on see kanada lagle, mitte hani :)). Pilt on telefoniga tehtud, nii et kvaliteedi peate andeks andma.



Aa, bai de vei, mul on üks pilt ka meist, pidulikud nagu me sõprade pulmas olime. Tahtsin ikka hirmsasti ühe võtte sellest teha, kuna kleiti/ülikonda minu ja Aki seljas tihti ei näe :)