Pidu ja pillerkaar

Kõik küsivad, et kuidas remont edeneb. No loomulikult - mõni huvist ja mõni niisama viisakusest. Üks vähestest, kes midagi täpsemat ei küsi, on kolleeg, kel endal suur majaehitusprojekt seljataga. Tal on aimu sellest, et peale viiendat "ei edene absoluutselt/ midagi pole valmis/ ei viitsi teha / õhtuti on mul ka muud programmi kui remontida" vastust on endal juba suhteliselt süüdlaslik olek, et kuidas siis ei ole edenenud ja mismoodi ei ole aega - ikka ju leiaks aega, kui väga tahaks! Ja siis tuleb tõele näkku vaadata, et tegelikult ju ei taha ka :) Ma ikka pigem istuks diivanil ja surfaks netis kui teibiks seinu. Vahepeal tuleb teha selliseid äkkrünnakuid remondi kallale - kiirelt ja tõhusalt, et saaks jälle ausa inimese tundega diivanile maanduda.

Nädalavahetusel näiteks me ei remontinud nüüd üldse. Võtsime puhkuse ja lahendasime minu juubeli puhul kingituseks saadud kinkekaardi ära. Käisime Haikko mõisas laupäeva veetmas: sõime Porvoos lõunat, vedelesime Haikko spa-hotelli basseinides, nautisime kolmekäigulist õhtusööki ja pikka und pehmes voodis. Mõnuuus.

Pidu ja pillerkaar kusjuures ei lõppenud sellega. Eile käisin kollegiga vaatamas Cirque du Soleili Michael Jackson Immortal Touri. Ahhetasin kogu etenduse aja - uskumatu! Võimas! Ei ole võimalik! Pakuti nii tantsu kui ka akrobaatikat, muidugi Jacksoni muusika saatel. Etendust on raske sõnadega kirjeldada. Äärmiselt mitmekülgne igatahes. Tantsijate meeletu professionaalsus ja täiuslikkuseni viimistletud etteasted. Loomulikult oli ka muusika ja lavashow peale mõeldud, kuidas siis muidu. Storyline kiskus vahel minu jaoks ehk tiba naiivseks kätte, aga sellest polnud hullu. Lõpetuseks tuli selline tunne, et ah krt kui ma oskaks ka niimoodi tantsida!

Youtubest leidsin ka mingi ameerikaliku kolme minuti kokkuvõtte showst, ei ole nagu päris, aga midagi ikka: